sain täna teada, kust tulevad liiklushuligaanid ja kamikaze-mootorratturid.
iga kord, kui keegi minust triatlonirajal mööda ujus/sõitis/jooksis, vandusin omaette: “oodake ainult, värdjad, pärast maanteel sõidan mina teist mööda! saja fucking kuuekümnega!” (mõnel eriti raskel tõusul ka “ei, saja kaheksakümnega!” – aga nii kiiresti mu tsikkel tegelt vist ei läheks.)
triatlonil sain naiste arvestuses teise koha ja koduteel trahvi ei saanud, ehkki oleks võinud. alla saja kolmekümne on sellise ilmaga täiesti võimatult palav sõita.
12. juuli 2010, 02:05 |
ma ei ujund, jooksnud ega sõitnud sust kordagi mööda
a ikka panid sa mulle kui must keravälk maanteel selle saja fucking mitmekümnega ära
kus on siin õiglus!!!!!!
12. juuli 2010, 10:04 |
ma mõtlesin vanasti töö juures alati, et hea küll, sina oled ülemus, aga mina olen tugevam ja kirjutan paremaid luuletusi. niiet, jah, algimpulssi ma mõistan täiesti.
12. juuli 2010, 12:28 |
Ära mitte räägigi. Minu võrr üle 110 hästi ei sõida enam (hakkab lendama), koju jõudes oli pea pärast magamata ööd nii küpse, et otsustasin anda oma panuse liiklusstatistika parandamisesse ja mitte ühegi sõiduriistaga Nelijärvele mitte sõita.
12. juuli 2010, 13:03 |
nojah, Mart, aga sa ei saanud seetõttu mu tahte triumfile tunnistajaks olla seal Nelijärvel. millest on kahju, sest ma ei usu, et sellist asja elus enam juhtub:)
12. juuli 2010, 13:05 |
Kitty, praegu on sul värskelt meeles, et oli raske. Mõne aja pärast on meeles see positiivne. Niiet, kui sa hoolikas ei ole siis võib juhtuda küll.
12. juuli 2010, 13:26 |
Sellest on kahju küll (et ei näinud. triumfist oleks ka kahju, kui sellega nii läheb, nagu Sa lubad :-P ).