You’re going to turn into somebody like Miss Tick, said her Second Thoughts. Do you really want that?

“Yes,” said a voice, and Tiffany realized that it was hers again. The anger rose up, joyfully. “Yes! I’m me! I am careful and logical and I look up things I don’t understand! When I hear people use the wrong words, I get edgy! I am good with cheese. I read books fast! I think! And I always have a piece of string! That’s the kind of person I am!”

Terry Pratchett, The Wee Free Men

üks teine päev nägin otse peatumise keelu märgi all seisvat luksusautot ja piilusin muidugi uudishimulikult aknast sisse. juhikohal istus linnapea. mulle tundus, et meie pilgud kohtusid, aga ma kindel ei ole, sest järgmisel hetkel kihutas ta (suunda näitamata) minema ja sõitis järgmise foori alt punase tulega läbi.

huvitav, kas see võiks päeva wildlife’ina kirja minna?

mulle päriselt ka meeldib. see on nii… eestikeelne:)

koliseva mootorratta viisin Motodepoosse parandada, katkised püksid viisin õmblejale nõeluda ja kui mul sügisjooksul tuli mõte, milline luuletus võiks olemas olla, siis lasin selle Jüril kirjutada.

tõused korraga ja lähed

alla või vastutuult
vihmase ilmaga või päikselõõsas
paned ajama

öösel, õhtul või hommikul
tõused ja lähed
talvel, kevadel või suvel
väsinuna, rahulolevana või ootusärevana
jätad pooleli
tõused
ja
lähed
sügisel

hakkad minema metsast
orust, mäe otsast
mere äärest
linnast või lagendikult

tõused ja lähed

samm venib pikemaks
jooksed
varsti on kõik kohad minejaid täis

pikad, peenikesed, paksud, lühikesed, jõulised ja puhtatõulised
noored ja vanad
kõik on tõusnud ja lähevad

ennekõike kõige tavalisemad
peaaegu keskealised
keskmist kasvu
tegelikult ikkagi kõik
jooksevad
kuidas keegi
kõik jooksevad
jaksavad
nagu lumi oskab
ja jõuab
sadada

sammhaaval üle oma eilse silmapiiri
millegipärast ühtäkki peab

tõusma ja minema
jooksma

ei millegi eest ära
ei millelegi järele
jooksuga
kergelt
kaugele

ta väidab nüüd, et see on minu luuletus, aga ma ise nii kindel ei oleks. samas, tsikkel ja püksid on küll endiselt minu!

* – kuidas võtta. teise koha asemel sain seekord neljanda – nii võib juhtuda, kui osalejaid on medalitest rohkem – aga ikkagi väidan, et minu võit, sest eravestlustes tunnistasid pjedestaalipreilid, et tegu oli olnud kohutava kannatuste rajaga, samas, kui minul polnud kogu võistluse jooksul kordagi tunnet, et tahaks pikali kukkuda ja ära surra. eelmisel aastal oli see tunne vahetpidamata, ja ega ma nüüd eelmisest aastast aeglasem küll ei olnud. ju siis on trennitegemisest kasu olnud.

mõned vastused sain selt peolt siiski kätte:

* kuidas saada kogu linnarahva tähelepanu ja ovatsioonid? – sõida laulupeo avamisele ja pärast koju tagasi jalgrattaga. rahvariietes. kui kodutee viib sadama kaudu, siis saad boonusena ka turistide ovatsioonid.

* kas tasub sedasama proovida mootorrattaga? – koorivenna kogemus näitab, et ei tasu. turvavarustus FTW, ka palava ilmaga! (märkus iseendale kui koori varahoidjale: kirjutada rahvariiete kasutamise ja hooldamise juhendisse punkt, mis keelab kõrge riskiga spordialadega tegelemise koorile kuuluvates riietes.)

* kas laulupeole tasub minna kõrge kontsaga (ehkki muidu mugavates) kingades? – duh!

* kas noortepidu ikka on kogu seda sebimist (talvised eelproovid ja ettelaulmised keset tööpäeva jne) väärt? – napilt, seekord rokikooride arvelt. ma siiski arvan, et viie kuue aasta pärast ma sinna lavale enam ei lähe.

* kas aasta 2004 tuleb veel kunagi tagasi? – ei tule.

noh, võrreldes eelmise korraga, kus kõik mu küsimused vastusteta jäid, on toimunud märkimisväärne edasiminek. aa, ja lauluväljakul polnud enam Käsna-Kallesid, sponsorreklaami ja rahvusvahelise suurfirma karastusjooke! vat SEDA ma kutsun progressiks.

aga selle üle, mis maa see siis ikkagi on, jään jätkuvalt mõtisklema.

pildi tegi Erki kõrvallaua tagant

* roosa käekell – check. ühtlasi saab see poolaasta parima Barbiest inspireeritud ostu auhinna.

* smartphone – check, ehkki minu oma ei ole roosa.

* bluetooth-handsfree-seade – check, ehkki minu oma käib kiivri külge, mitte otse kõrva.

* roosad kingad, aga mitte mingid beibekad, vaid praktilised flat’id – check, aga omal moel siiski fail, sest minu omad teevad mind masajalgseks, mitte šikiks nagu Barbie omad teda

* roosad prillid – fail. ma väga tahaks, aga prillipoodides ei müüda täiskasvanute suuruses roosasid raame:) ja olgem ausad, ka oma olemasolevaid prille ei kanna ma pea iial. aga ema kinkis mulle roosalillelise prillitoosi, mille peal Barbie istub (pildile kahjuks pole mahtunud)!

* roosa läpakas – fail. mitte et ma oleks otsinudki, aga see oleks ikka liig!

* soeng – varakevade paiku oli sellega päris hästi (ehkki minu oma on lühike ja tume, blond ei sobi mulle), aga siis algas kiivrihooaeg, a.k.a. bad hair season. fail.

* kehamassiindeks - work in progress

kokkuvõttes oleme asjad päris kenasti tasakaalus hoidnud mu meelest. ja keegi muidugi ei usu, et Barbie on selleks mu silma all, et mul ei läheks meelest ilus olla, aga päriselt ka on nii:)