Kui kassid peaksid koostama inimeste edetabeli, nii-öelda inimese tõuraamatu, siis poleks kahtlustki, et aukohal ja kõige kõrgema tuhvi peal seisaks seal kindlalt Vanem Daam.
Vanem Daam on inimkonna tippsaavutus, sealt edasi pole minna enam kuhugi. Tal on aega. Ta kurjustab harva. Ta teeb tihti pliidi peal süüa, vahel tikib või õmbleb lambi valgussõõris, ei tõuse sealt tundide viisi, tema süles võib järjest ära magada mitu und. Või noh, see oli nüüd rohkem ajalooline vanadaam. Tänapäeva Vanem Daam vaatab pigem televiisorit. Kassid on tulised televisiooni pooldajad! Teleka ees on inimene paigal.
Tõnu Õnepalu, Mandala
Ja kas pole nii, et kass teab millist looma karta ja kus? Kasside zooloogia on oma lihtsuses ju äärmiselt praktiline. Loomad jagunevad kõigepealt kahte suurde liiki: väikesed söödavad ja suured ohtlikud. Kolmas liik on suured ohutud. Eraldi liigi moodustavad veel liblikad, omaette liigi mesilased. Siis on veel olemas üks kahtlane liik, “maod, juhtmed ja aiakastmisvoolikud” ning lõpuks liik “ämblikud ja teised tegelased, kes kiiresti mööda põrandat sibavad ja keda on tore taga ajada”.
Väga selge süstemaatika. Ja põhjalik. Näiteks suurte ohtlike hulka kuuluvad kindlalt hunt, suur koer, lõvi, tolmuimeja. Aga karu mitte. Seda teadsid juba antiikautorid: karu kassi ei murra.
Tõnu Õnnepalu, Mandala
whatever 