kui mul oleks kombeks oma postitustele mingeid normaalseid pealkirju panna, siis paneks praegu pealkirjaks “kohtumine laamaga” ja loodaks, et peen ulmeviide jõuab kellelgi kohale.
tegelikult kohtusin laamadega Lake Districtis juba eelmisel suvel ja kaugelt – see hetk, kui oled roninud ühe Wainwrighti (Catbells) otsast alla ja hakkad ründama järgmist (Maiden Moor) ja vaatad hajameelselt alla Derwentwateri poole ja siis vaatad veel kord ja põhjalikumalt, sest wtf, kas seal on mingitel inimestel laamad kaasas, SEDA nüüd küll ei oodanud! või on need alpakad? mis neil üldse vahet on? appi kui lahe, tahan ka!
ja päkapikke on vist tõesti igal aastaajal ja igal pool liikvel, igatahes tõi jõuluvana mulle lisaks titaankruusile ja korralikule pealambile ka kinkekaardi ühepäevase laamamatka jaoks, ikka sealsamas Lake Districtis. (protip: kogu aeg tasub olla hea laps igaks juhuks.)
pühapäeva hommikul kella üheksaks Catbellsi jalamile laamaaedikusse jõudmine oli põnev logistiline väljakutse, mis sisaldas nii üht kõige õudsemat kolmesõnalist fraasi inglise keeles, “rail replacement service”, kui kaht ööd metsikut telkimist. ma ei teagi, kas ma ilma kolmepäevase nädalavahetuse toeta (üks ilusamaid fraase inglise keeles: “early May bank holiday”) oleks üldse saanud seal ära käidud, aga samas, palju edu kolmepäevasel nädalavahetusel mingigi majutuse broneerimisega turistipiirkonnas. õnneks mul on titaankruus ja pealamp ja ma olen kõigeks valmis (ja ma leidsin megahead telkimiskohad mõlemaks ööks).
igatahes – kohtusin laamaga! isegi kahega, sest kuigi olin tolle päeva matkagrupi ainus liige, siis laama on karjaloom ja teda üksinda välja ei viida, sõber tuleb kaasa. okei, kui te saate küsida ühe küsimuse laama kohta, siis te ei küsi, kas ta on karjaloom. te küsite, kas ta sülitab. jaa, sülitab! aga mitte inimeste, vaid sõbra, st teise laama pihta.
siis te küsite veel, mis vahe on laamal ja alpakal. või vähemalt küsisid seda peaaegu kõik vastutulijad ja möödaminejad, pärast seda, kui nad olid ära maininud, et SEDA nad nüüd küll ei oodanud. alpakad on väiksemad ja krussis karvaga (eriti pealael) ja ei ole nii kõvad matkajad ja terveks päevaks mägedesse ei lähe.
laamad olid küll üsna kõvad matkajad, või ausalt öeldes olid nad enamvähem sama kõvad kui suurem osa inimesi, kellega elus koos matkanud olen. muidu äärmiselt toredad kaaslased, aga jube palju söögipause ja üsna palju niisama mõtlikult kaugusse vahtimise pause ja võrdlemisi aeglane liikumistempo ka nende pauside vahepeal. meie ring üle Catbellsi (päris tipus ei käinud, seal on enamasti liiga palju rahvast, ütles giid), Maiden Moori, High Spy, Dalehead Tarni ja Dalehead Cragsi ja siis Newlands Becki orgu mööda tagasi oli umbes 12 km pikk ja võttis aega 7 tundi.
aa, et miks laama üldse seal on ja sellise jaburusega tegeleb? Alpacaly Ever After on sotsiaalne ettevõte, kes võtab enda hoolde kodutuks jäänud või väärkoheldud laamad ja alpakad ja laseb neil Lake Districtis elada oma parimat elu. muidugi nad saaks selle ära elatud ka karjamaal, ilma vahepeal mäe otsa ronimata, aga neil ei ole kerge pagasiga mõõdukate jalutuskäikude vastu ka mitte midagi (sellise maastiku jaoks on nad sündinud) ja turistidelt kasseeritud raha aitab kogu seda tsirkust püsti hoida – loomad saavad toidetud, ravitud, ja pügatud. see on üsna sama mudel, kui mu kunagine tiigritalitamine loomaaias oli.
igatahes et kui kellelgi on nüüd “appi kui lahe, tahan ka!” tunne, siis ma seda teenusepakkujat täiega julgen soovitada. giid oli hästi tore ja asjalik ja mul on peas umbes 7 tunni jagu laamafakte varuks. näide: laama tiinus kestab umbes 11 kuud, aga ta saab ca 6 nädala piires ise valida, millal täpselt ta sünnitada soovib. vaatab ilma järgi (kui on külm, siis ootab veel, kui palav, siis kes see viitsib rase olla enam) ja et sõbrannad oleks läheduses (karjaloom!) ja teeb seda üldiselt päise päeva ajal; ja kui üks emane juba täna sünnitas, siis järgmine ootab kenasti vähemalt homseni või veel veidi, et igaühele hoolt ja tähelepanu jaguks.
nagu pildilt aru saada, oli hea, et ma olin need tipud kõik korra juba läbi jalutanud ja teadsin, mis sealt parema ilmaga ära paistab. järgmisel päeval hakkas uuesti paistma, aga see on juba üks eraldi lugu.
whatever 
kuna mu peas hakkas kerima nii palju filme, esitan stsenaariumid punktide kaupa. soovijad võivad sellest ka ühe terviku kokku panna.
* laama ja alpaka vahest on hea teada ka seda, et kui laama on kõva matkaja, siis alpaka “vill” on kõige soojem kiud (lisaks muudele erilistele omadustele, nt sobib ka villaargikutele jpm) ja seetõttu võib olla matkaja parim sõber. mõne veebilehe andmetel hoiab alpaka sooja 30 korda paremini kui tavalise lamba vill. kudusin endale talvematkadel magamiseks alpakasokid (imepehmed!) ja kirjutan alla.
* pissimisasendit vaadates meenusid kõik need inimesed, kes mägijõgedest joovad, õpetades elutargalt, et voolav vesi on ohutu. ma alati mõtlen, et kust ta teab, et mõnisada meetrit ülesvoolu pole ojja mõni rott või põder ära mädanenud. või laama pissimas.
* kas laamad olid lihtsalt seltsiks kaasas, nende selga ei istutud?
* kas seitsmetunnise laamafaktipaketi sees leidub vastus küsimusele, MIKS ta sõbra pihta sülitab?
* väärkoheldud laamad. SEDA ma nüüd küll ei oodanud.
* megahea telkimiskoht on muljetavaldav. just sellised, pesemisvõimalusega laagriplatsid olid meil Himaalajas. sest ega vett ju kaasas tassita, veevärk peab olema platsil sees. kohalikud jõid sealt ka, meie tarbisime ainult välispidiselt või keedetult (vt ülal).
nii palju nii h2id filme!
laama kannab kuni 40-50 kg ja t2iskasvanud inimene seega jah laama seljas ei ratsuta (nad olla vanasti olnud tugevamad, aga nyyd on aretatud just sellisesse suurusklassi miskip2rast). nii et laama kannab kaasas k6igi matkaliste l6unas88ke, paari soojemat (alpakavoodriga!) pleedi ja omaenda esmaabipakki ja nt seda vaia, mille kylge ta l6unapausi ajaks k8ide pannakse. aga k6ndima peab igayks ise. ja l6ppkokkuv6ttes jah on ta kaasas just seltsiks ja meelelahutuseks ja ilmarahva r66muks, ega sellest k6igest praktilist tulu ei t6use.
miks sylitab laama s6bra pihta – sest s6ber trollib! Timi ja Dopey dynaamika oli selline, et Tim hiilis Dopeyle selja tagant ligi, myksas teda tagumikust ja siis astus kiirelt kaks sammu eemale ja tegi n2gu, et tema pole seal kunagi olnudki. Dopey selle peale hakkas tatti koguma (n2ost oli kohe n2ha) ja kui l6uat2ie kokku sai, sylitas selle hooga Timi suunas, aga pihta muidugi ei saanud. mist6ttu Tim luges end selle raundi v6itjaks ja alustas uut. t2pselt teismelised poisid (mida seitsmeaastased laamad muide ongi, ja matkama viiakse ainult poisse, sest prouadel kestab rasedus-, synnitus- ja vanemapuhkus umbes 3 aastat ja nad ei viitsigi nende vahepeal eriti t88l k2ia).
ja arutelu vee puhtuse yle on asjakohane, sest ostsin endale just sel n2dalavahetusel l6puks ometi veefiltri (mul enne ei olnud) ja pesin suures uue-gadgeti-elevuses isegi hambaid ainult filtreeritud veega sel kaunil laagriplatsil :D t2iesti ilma m6tlemata selle peale, kuidas paar kilti ylesvoolu samasse ojasse laamat pissimas n2gin.
Alpaka vill on jah pehmem, aga oleneb ketrusest ja korrutusest, osad on nii pehmed, et kudumisvaev ei tasu end ära. Nt ärge tehke drops alpakast kolmevärvilisi sõrmikuid, ma olen sada korda uusi sõrmi kudunud ja lappinud, ei kesta.
See tiinuse ja sünnitamisejutt oli lahe, tunduvad kuidagi praktilised elukad :) Ja nii nunnud :)
Minul tekkis peas pikk nimekiri põhjustest, miks mulle Kitty kirjutised pööraselt meeldivad. Aga siinkohal ütlen siiski vaid – see on ÜLIÄGE!!!! Ja päkapikule pai :)
Esiteks, see laama profiili-portree on kunstiteos, taustaks olev maastik ja puha. Teiseks, postitus kõnetas mind sügavalt :) Ma nimelt elan maapiirkonnas, ja pea igas ümberkaudses farmis on laamad ja/või alpakad, mistap olen mõlema liigiga üsna tuttav. Aga laamadega trekkimist minu teada meil siin ei pakuta – hmm, miks küll? Meil ju matkamiile ja vaateid jagub küll ja veel. Äkki peaksin mõned laamad hankima ja äri püsti panema?
Ja seda ka, mis Kaur ütles (su postituste kohta).
Oo, kas sul ka süda hüppab sees rõõmust, kui keegi kasutab sõna “titaan”? :)
Otse loomulikult hüppab!!
Ja näiteks matka-luksuse postituse peale läksin toona täitsa pöördesse, tundsin hingesugulust.
Rendezvouz with Rama – no lihtsalt, et keegi selle ka ära ütleks. Isegi kui see on kuu aega hiljem. :-)