let’s give them something to talk about

Mu elus on uus mees – Zed. *  Zedi t88 on mulle t88d otsida, mistap saan talt aegajalt s6numeid, aga vastama ei pea. 22rmiselt mugav suhe.

Yhe t88 Zed mulle juba leidis ja neil p2evil myyn kala- ja offroadimeeste messil v6tmehoidjaid. No tegelt ma peaks myyma igasuguseid muid asju ka, aga kuidagi on kujunenud nii, et mina myyn p6hiliselt neljadollarisi ammuvaid lehmakujulisi v6tmehoidjaid, Jim myyb neljakymnedollarisi binokleid ja Jason myyb neljasajadollarisi p2ikseprille. V6iks arvata, et Jim ja Jason minust suuremat ei pea, aga kuna ma r22gin nendega jalgpallist ja maalin usinalt hinnasilte (SHOW SPECIAL! was: $79.90! now: $5!), siis leiavad nad, et ma olen marriage material, ja ei nori v2ga, kui ma aegajalt boksist minema hiilin ja offroadimeeste showsid vaatamas k2in. Kui k6ige selle k6rvale ei peaks otse meie boksi k6rval asuvalt lavalt p2ev otsa kalamehejutte kuulma, oleks t2itsa okei t88, aga as it is, olen rahul, et mess pyhap2eval l2bi saab. 

* Zed ei ole surnud ja vihjetesse, nagu oleks, suhtub ta umbes nii, nagu mina hyydesse “here kitty-kitty-kitty” – v2givaldseks me just ei muutu, aga naerma ka ei hakka. See h2da on inimeste nimede yle naljategemisega, et isegi Pulp Fictioni tsitaadid ei ole naljakad sellele, kes neid aastast aastasse kuulma peab… huvitav, et keegi selle peale eriti tihti ei tule ja alati loodetakse, et nii kvaliteetne huumor l6bustab ka nimeomanikku.

teie planeet on liiga väike teie planeet on liiga suur

polnudki 6ieti h22lega reisinud sellest ajast peale, kui jumal mulle ja P-le sloveeniasse s6numi saatis, et aitab kyll.

aga k6ik t88tas tavap2raselt – yhe p2eva ja kolme autoga sai see 900 km s6idetud, boonusena l6unas88k rekkajuhi juures kodus. j22tist anti ka!

melbourne’is on t2itsa korralik oktoobriilm, sooja umbes 15 kraadi, aga vihma t2na ei saja. laup2evaks samas lubavad +30.

and that makes you larger than life

Jah, noh, ma ei oska selle seletamisega (et kus ma olnud olen ja kuidas mul l2heb ja miks ma ei blogi) kusagilt isegi alustada. Siin on lihtne – kui kellelegi ytled “I did the East Coast”, j2rgnevad ainult t2psustavad kysimused, et millise jahiga Whitsundaysel s6itsid ja kumb j2rv Fraseril rohkem meeldis. Aga kui nyyd yritaks teile seletada, mis Fraser ja mis Whitsundays, tuleks ilmselt seesama jutt, mis igas turismibroshyyris juba olemas on.

Tegelt algas k6ik sellest, et ma t88tasin, eksole, Bundabergis konservitehases. Mis k6lab peaaegu sama hullusti, kui Tallinnas audiitorfirmas t88tamine, aga polnud tegelikult nii jube:) Yhel hetkel ma siiski ei viitsinud enam ja l2ksin Brisbane’i. P2rast kahte kuud depressiivses Austraalia v2ikelinnas tundus see t6elise tsivilisatsiooni keskpunktina – Picasso n2itus ja mis k6ik veel. Tegin seal tykk aega turisti ja t88 osas k2isin ainult moep2rast t2naval flaiereid jagamas, sedagi v2he.

Yksp2ev tegin daytripi Surfers Paradise’i, mis ei ole yldse kirjeldatav koht. Mulle ei meeldinud seal, aga v2ga, v2ga muljetavaldav oli. NII palju NII suuri maju NII ookeani kaldal. Surfareid vist ei n2inud.

Siis hakkasin Sydneysse s6itma. Kuna yhe peatusega bussipilet maksis sama palju kui otsepilet, veetsin tee peal paar p2eva Byron Bays, mis meeldis mulle tohutult. For all the obvious reasons – seal oli palju vanaldasi hipisid, ei olnud McDonaldsit (teate kui palju dollareid sab niiviisi kahedollarise juustuburgeri ja yhedollarise 6unapiruka pealt s22sta!), hostelis anti hommikus88giks tasuta pannkooke, t2navatel h2ngisid paljajalu ja -ylakehi ilusad surfipoisid ja yldse oli tegu peaaegu et maapealse paradiisiga. Lisaks asus seal Austraalia idapoolseim punkt, kust ida poole vadates ei paistnudki seekord ootusp2rane eimiski (vt vaade Nordkapist p6hja poole), vaid hoopis delfiin! Kuigi ma arvan, et idarannikuga on mul nyyd yldiselt yhel pool, kahtlustan, et Byron Baysse v6in kunagi veel tagasi sattuda.

J6udsin Sydneysse, kus ma olin enne ka olnud, aga kus kevadel oli palju ilusam kui talvel (lisaks veel kevad mu sydames;)… ja varsti lendasin tagasi Brisbane’i. Sest tegelt on 6ige idarannik ikkagi Brisbane’ist p6hja pool.

Nii et sellest, kuidas ma p2riselt “idarannikut tegin”, r22gin m6ni teine p2ev:P

the smell of your skin lingers

mu viimane t88p2ev oli 31. august. p2rast seda olen ma teinud tohutult palju v2ga lahedaid asju (seletan hiljem), mille k2igus olen oma raha kyll v2ga h2sti, aga samas v2ga p6hjalikult 2ra kulutanud.

selles valguses on t2itsa hea, et mul varsti t88intervjuu on.

selle intervjuuni on 67 tundi, 30 dollarit ja 855 kilomeetrit. hakake kihlvedusid s6lmima, 1) kas j6uan, 2) kas saan t88.