viisin täna gaidid kinno ja kuna film lõppes hirmus vara (millegipärast ei näidatud alguses ühtegi reklaami ega treilerit!), siis hängisime ja lobisesime kino fuajees vanemaid oodates päris pikalt ja ma sain igasuguseid asju teada. näiteks kui kellelgi on vaja raamatusoovitust 12-aastaselt zombiefännilt, siis ainult küsige.
olin alati arvanud, et briti koolisüsteem on võrdlemisi… lapsesõbralik ja kaasaegne. aga vb pean seda arvamust revideerima, sest üks asi, millest täna esimest korda elus kuulsin ja enam kunagi kuulda ei tahaks, oli “doodle pass”.
nimelt selgub, et vähemalt neis koolides, kus meie tüdrukud käivad, ei ole tunni ajal paberiservadele kritseldamine lubatud. VÄLJA ARVATUD juhul, kui sul on esitada arstitõend, et ATH või muu vaimse tervise probleemi tõttu on see sulle hädavajalik, olgu siis eneserahustamiseks või tähelepanu hoidmiseks vms. sellisel juhul saad “doodle passi” ja siis sina tohid, teised lapsed ei tohi.
teises koolis olevat “bluetac pass”, mis annab sarnasel moel loa midagi mudida või näppida. ja loomulikult on olemas “toilet pass”, mida väljastatakse neile, kes tervislikel põhjustel peavad saama WC-sse kas tunni ajal või – wait for it – selleks mitte ettenähtud vahetunni ajal, sest ei ole nii lihtne, et pissid, millal ise tahad. (nimekiri sellega ei lõppe, ATH diagnoosiga neiu ütles, et tal on terve lehekülg neid erilube. aga ma ei oleks rohkem detaile välja kannatanud tol hetkel.)
ühesõnaga, kui järgmine kord kuskilt loen või kuulen küsimusepüstitust, et mis küll on tänapäeva lastega lahti, et neil kõigil mingid häired ja diagnoosid on, siis meenutan endale, et vähemalt osa vastust peitub ilmselt siin – diagnoosi on vaja selleks, et saaks lihtsalt… inimene olla ja oma päev õhtusse saata :S kujutage ette, kui keegi kehtestaks töö juures reegli, et koosoleku ajal märkmikku mustreid joonistada ega pastakakorgiga mängida ei tohi. ainult arstitõendiga. ma oleks esimene arsti ukse taga sabas!
whatever 