üks aasta õnnestus mul siin suurem osa detsembrit täita suviste Lake Districti matkapiltidega. sel aastal jõudsin sinna ainult kahel korral, jaanuaris ja juulis. mitte et mul oleks matkaisu üle läinud, aga selle suuna rongidega oli kogu aeg nii palju probleeme, et ma ühel hetkel lihtsalt enam ei julenud üldse pileteid ostagi sinna. hoidsin pöialt, et äkki võetakse see liin sellelt rongioperaatorilt üldse ära, aga ei läinud nii hästi ja nüüd ma ei teagi, mis saab. eks ma katsetan uuel aastal uuesti, kas tõesti on teenus nii palju paranenud, et nad uut lepingut väärt olid, nagu transpordiministeerium väidab, aga ega ma hinge kinni ei hoia küll.
nende kahe nädalavahetuse jooksul, mis ma ikkagi kohale läksin, sain kokku 10 uut Wainwrighti võetud (üle 1000 jala kõrgused tipud Lake Districtis, kokku on neid nimekirjas 214 ja ma ikka plaanin elu jooksul kõigi otsa sattuda), nägin igasuguseid ilusaid ja imelikke asju (madallennul hävitajad, lambatalled, lumi, vikerkaar, infinity pool, mees kuue perfektselt treenitud koeraga), ligunesin vihma käes põhjalikult läbi, suplesin enda jaoks uues mägijärves, oleksin peaaegu telgiridva murdnud ja noh üldse. väga tore oli. aga ma ei tea, aasta maastikufoto kandidaati neilt matkadelt ei saanud nagu.
whatever 