matkale ma see suvi õieti ei jõudnud ja head vabandust ka ei ole – aega oli, mägedele kolisin poole lähemale ja… ühesõnaga, ei tea, kuidas see nii läks. aa, üks probleem oli see, et üsna kiirelt selgus, et ilma autota ei saa siin kuhugi ligi, aga autot mul jällegi ei olnud tükk aega.
ühe matkarajaga siiski tegin algust – Offa’s Dyke Path läheb laias laastus Inglismaa ja Walesi piiri mööda ja tema põhjapoolne ots on meie juurest küll ainult ühe bussi- ja ühe rongisõidu kaugusel. kokku on seda rada 285 kilomeetrit ja kuigi ma põhimõtteliselt plaanin ta tervenisti läbi käia, siis mingit megaprojekti ei tahtnud sellest teha. mõtlesin, et hakkan ühel hommikul lihtsalt otsast minema ja vaatan, kuidas edeneb sellega.
edenes nii, et nelja päevaga sain 70 km läbi kõnnitud, suurem osa sellest mööda Clwydi mäeaheliku harja, mis oli päris tore. magamas käisin põhiliselt oma voodis, sest kuigi kogu aeg hoolega matkasin, olin ikkagi kõik need neli päeva kodust umbes poole tunni autosõidu kaugusel. aga ühe öö veetsin ikkagi bivvybagis umbes 440 meetri kõrgusel mäe otsas.
siis said mäed otsa ja… ma ei tea, mul tuli midagi muud vahele ja pole enam viitsinud tagasi sinna rajale minna. järgmine aasta vast ikka kõnnin edasi.
whatever 