kindlalt veel ei tea öelda, aga kahtlustan, et olen kolinud eelmisest kehvemasse kliimasse. miks kahtlustan: sest 1) sel talvel on juba kaks korda lumi maha tulnud, 2) selgub, et kõigil inimestel siin on majapidamises kelgud ja nad ei karda neid kasutada.
(mitte et peaks kartma, aga kui teel kohaliku kõrgeima tipu suunas – Moel Famau, 555 meetrit üle merepinna – möödus meist otsustaval sammul kolm salvokatega täismeest ja nendega koos tihe kanepipilv, siis mõtlesin küll korra järele, et kas mul mäepäästeteenistuse telefoninumber on olemas. ehkki nii madalates küngastes vist tuleb ikka tavaline kiirabi kutsuda.)
sinna mäe otsa suundusime plaaniga vaadet vaadata, aga oli udune ja vihma lund lörtsi midagi sadas ja kuigi kaugele ei näinud. see-eest tasus vaadata lähedale.
kliimapagulast selline asjade käik muidugi otseselt ei rõõmusta, aga samas kohe kolima ka jälle ei hakka ju. sooje riidekihte mul matkaja ja mootorratturina esialgu varuks on ja esimest korda sai Suurbritannias õue ka mu talvel-Eestis-käimise-jope. kõik mu talvesaapad elavad paraku permanentselt Tallinnas, nii et kui seda lörtsis sumpamist veel palju ette tuleb, peab vist ühed juurde ostma. aga kelku ma küll hankida ei kavatse!
whatever 
Imeilusad pildid jääst!
Nii meeleolukad fotod. Ja tere tulemast ninapidi veetud kliimapagulaste klubisse. Meil Las Cruceses lubab kolmapäevaks lund. Muidugi, hiljemalt reedeks on see sulanud, nii et paanikaks (ja talvesaabasteks ja kelkudeks jne) pole põhjust. Aga kaktused on kerge lumekihi all muidugi imelised…
Pildid tuletavad eelmise talve algust meelde, kui siinkandis jäävihma sadas ja iga väike tuul terve ilma klõbisema pani. Käisin koeraga jalutamas ja sõin jääpurikaid puude otsast.