siis võin minna seespool selgus

päeva wildlife (küll juba mõne päeva tagune): nägin Palupera ja Otepää vahel tee ääres musta jänest. või küülikut? kas mustad jänesed on üldse olemas? kas eestis elab metsikuid küülikuid või oli see kellegi põgenenud kodujänes? kas see oli üldse päriselt?

Advertisements

who can take a sunrise sprinkle it with dew

Päeva wildlife: eessõitja (ja seega ka minu) äkkpidurduse põhjustanud orav Akadeemia teel. Aga kui vara ma peaks tööle tulema, et metskitse näha, palun?

PS see on selle blogi tuhandes postitus. plaanisin midagi palju frivoolsemat, aga nii suure juubeli puhul ei tundunud sünnis.

kuskil peab surematus olema

üks postitustekategooria on mul veel juba paar aastat meeles mõlkunud – “päeva wildlife”. see kontseptsioon sai alguse Austraaliast ja tähendas kõige ägedamat päeva jooksul nähtud metslooma (lindu, roomajat jne). arvasin, et Eestis tuleb see mäng lõpetada, aga siis hakkasin kesklinna asemel Mustamäel tööl käima ja defineerisin termini lihtsalt ümber – päeva wildlife on see metsloom, keda ma päeva jooksul näen. suve ja sügise jooksul jagasin tiitli välja mitmele oravale, siilile, rähnile, hiirele ja rebasele (ehkki on veidi küsitav, kas kontori prügikasti revideeriv rebane ikka on enam päris wildlife. aga kui hosteli köögis söömas käiv opossum oli, siis…).

siis tuli talv.

eile aga sai päeva wildlife’iks Endla tänavat ületanud konn. ellu jäi! (hmm, päeva roadkill oleks muidugi ka päris nummi rubriik…)