Ma kasutan vahel imelikke väljendeid – selliseid, mille olemasolusse ma tegelikult ei usu, aga kõik kasutavad. Ma siis löön kaasa, aga iga kord on veider tunne, et äkki ei peaks. Näiteks “välja tulema” – et kui keegi on puhkusel, siis ta tuleb lõpuks välja. Mismoodi välja? Tuleb tagasi või lihtsalt tuleb. Ta ei ole isegi puhkuse sees mitte!
Autoga sõites olen ma enamasti kaardilugeja ja siis ma räägin juhile, kuhu peale tuleb pöörata ja üle millise koha sõita. Ikka et ära keera Varssavi peale ja lähme üle Bialystoki. Kuigi tegelikult võiks valida, kas sõita Varssavi poole või minna Bialystoki kaudu, eks.
Ja siis on veel muidugi meie firma põhiväljendid – “lähen klienti, olen kliendis, tulen kliendist.” Kas mujal ka nii räägitakse?
whatever 