east end boys and west end girls

Homse päevaga seoses on mul üks suur hirm. Nad teevad Ülemiste keskuse lahti. Ma kardan, et ma ei saa enam kunagi koju:( Sest ummik on ees. Kui me nüüd püüame asja vaadata helgest küljest, siis saan ma endale ju ometi uue, suurema (täpsemalt Eesti suurima:P) kodupoe, kuhu on ratta ja rulluiskudega väga mugav minna. Aga … Loe edasi “east end boys and west end girls”

Homse päevaga seoses on mul üks suur hirm.

Nad teevad Ülemiste keskuse lahti. Ma kardan, et ma ei saa enam kunagi koju:( Sest ummik on ees.

Kui me nüüd püüame asja vaadata helgest küljest, siis saan ma endale ju ometi uue, suurema (täpsemalt Eesti suurima:P) kodupoe, kuhu on ratta ja rulluiskudega väga mugav minna. Aga niikaua, kui ma olen teadmatuses ja hirmus, ei suuda ma sellest rõõmu tunda.

Saaks see homme juba läbi. Vähemalt oleks teada, kui kole see umbeski on.

ja mõtlen et sa võiksid olla siin

Ärkamisi on nii erinevaid. Mina ärkasin täna mõttega. Tavaliselt tuleb päeva esimene mõte alles umbes kella üheksa ajal ja hiilib siis ka väga arglikult ligi, ise on pisike, kahvatu ja tagasihoidlik. Aga tänane passis ilmselt juba päikesetõusust peale mu voodi kõrval ja ootas, et ma teda mõtlema saaks hakata. Oli kergelt pealetükkivgi, aga see-eest ilus. … Loe edasi “ja mõtlen et sa võiksid olla siin”

Ärkamisi on nii erinevaid.

Mina ärkasin täna mõttega. Tavaliselt tuleb päeva esimene mõte alles umbes kella üheksa ajal ja hiilib siis ka väga arglikult ligi, ise on pisike, kahvatu ja tagasihoidlik. Aga tänane passis ilmselt juba päikesetõusust peale mu voodi kõrval ja ootas, et ma teda mõtlema saaks hakata. Oli kergelt pealetükkivgi, aga see-eest ilus.

Umbes selline mõte, et küll on mõnus, et ma saan elada just siin ja praegu.

vees aga tähtis on hoopiski muu

Mis ma oskan öelda. Võiks öelda, et ma ütlesin kohe, et Karl-Jörgen võidab selle vanuserühma:P Aga tegelikult ma päris nii ei öelnud ja finaalis ta küll kõige parem ei olnud enam.

Samas. Laulukarussell peaks olema umbes nagu Prantsuse Lütseumi esimese klassi sisseastumiskatsed – poistele ja tüdrukutele eraldi, sest poisid arenevad aeglasemalt… Nii ei saa ju rallit sõita, kui plikad laulavad jazzi ja poisid “Lõket preerias” või mingeid Albert Uustulndi laulukesi?

Aga tegelikult mulle meeldis:)

ainult seda jäin veel mõtlema, et kui kõik ülejäänud finalistid selguvad üsna kohe peale lindistust, siis publiku lemmik saab ju ainult kolm päeva ette teada, et ta peab otsesaatesse minema. See pole kah nagu aus.

tule tuul ja puhu ära meie lapse valu

Viimasel ajal on mul kõige erinevamates kontekstides pidevalt tunne, et ükski asi ei saa korralikult tehtud, kui ma seda otsast lõpuni ise ei tee. Ja ma ei ole Laulukarusselli finalistide valikuga rahul. Noh, tegelikult 5/7 osas olen, aga kuidas nad said _kõige_ parema laulja välja jätta ja ühe kõige kehvematest asemele võtta? Nutt ja hala, … Loe edasi “tule tuul ja puhu ära meie lapse valu”

Viimasel ajal on mul kõige erinevamates kontekstides pidevalt tunne, et ükski asi ei saa korralikult tehtud, kui ma seda otsast lõpuni ise ei tee.

Ja ma ei ole Laulukarusselli finalistide valikuga rahul. Noh, tegelikult 5/7 osas olen, aga kuidas nad said _kõige_ parema laulja välja jätta ja ühe kõige kehvematest asemele võtta?

Nutt ja hala, ühesõnaga. Aga ma olen ikka veel haige ja siis ei saagi midagi paremat oodata siit.

Mis on selle laulu pealkiri, mis algab tekstiga “selja peal on käed”?

miks küll koerad eal ei nurru leevike kas leetreid põeb

Eile õhtul oli meil Mäksiga tüli. Pisiasja üle tegelikult – tema tahtis voodis lesida ja mina tahtsin voodi lahti teha ja seal ise lesida. Sain oma tahtmise vere hinnaga, parem käsivars on nüüd sügavaid küüne- ja hambajälgi täis, paistes ja kipitab vastikult. Kokkuvõttes on tunne, nagu oleks olnud Mäksi võit. Ehkki tema jällegi istus öö … Loe edasi “miks küll koerad eal ei nurru leevike kas leetreid põeb”

Eile õhtul oli meil Mäksiga tüli. Pisiasja üle tegelikult – tema tahtis voodis lesida ja mina tahtsin voodi lahti teha ja seal ise lesida. Sain oma tahtmise vere hinnaga, parem käsivars on nüüd sügavaid küüne- ja hambajälgi täis, paistes ja kipitab vastikult. Kokkuvõttes on tunne, nagu oleks olnud Mäksi võit. Ehkki tema jällegi istus öö otsa solvunud näoga trepi peal ja ei paistnud end ka kuigi võidukana tundvat… Lose-lose situation.

maha jääb ülekohtune eile lahti lööb homse suur valendav ring

Mu konstruktiivsusplaan töötas ja oli peaaegu täiuslik, ainult üks punkt jäi puudu. “Ei roni vaheaegadel dressipluusi väel õue päikese kätte tššillima.” Suve silmad ja talve hambad, junõu. Olen jälle Sudafedi-kuuril:P

Kolme koori ühine laululaager on nagu laulupidu. Saad järsku aru, et kogu selle asja point, mille oled suure vaevaga selgeks õppinud, on hoopis kusagil mujal – selles, mille keegi teine on selgeks õppinud:) Konsultandid kutsuvad sellist asja sünergiaks. Lauljatel on lihtsalt mõnus. Ja kui kohustuslik osa on läbi, lauldakse nõrkemiseni isamaalisi laule.

Me harjutame veidi veel ja siis tulge kuulama, mis meil välja tuli – 11. aprillil Metodisti kirikus ülestõusmispüha kontsert. Esitatakse John Rutteri “Gloriat” ja Urmas Sisaski “Missa nr. 2”. Esitavad segakoor Noorus, Revalia kammermeeskoor ja TTÜ Akadeemiline Naiskoor*, kaasa teeb kaitseväe puhkpilliorkester** . Tartusse tuleme 18. aprillil, Peetri kirikusse, sest Jaani oma ei saanud valmis:(

(tegelt oleks selle kõige asemele tahtnud mingi lingi panna, aga no ei ole kusagil midagi. Veel.

Aga see-eest on meil ilusad laulud.)

——————————————————————————–
* Me peaks enda koorile ka mingi kaunikõlalise varjunime võtma, see akadeemilisus on kergelt pelutav inimeste jaoks…
** Mul puudub aim sellest, kas ja kuidas selles nimes suurtähti kasutatakse.

i’m gonna learn how to fly

Mul on tuju olla sel nädalavahetusel konstruktiivne. Aga. Ma pean minema hoopiski laululaagrisse. Millest laulmise osa on kahtlemata konstruktiivne, aga muus osas… mnjah. Ma arvan, et kui ma * võtan kaasa eksamiks õppimise raamatu * ei võta kaasa Douglas Adamsit * võtan kaasa ujumistrikoo * ei võta kaasa alkoholi * ei flirdi endast nooremate poistega … Loe edasi “i’m gonna learn how to fly”

Mul on tuju olla sel nädalavahetusel konstruktiivne. Aga. Ma pean minema hoopiski laululaagrisse. Millest laulmise osa on kahtlemata konstruktiivne, aga muus osas… mnjah.

Ma arvan, et kui ma

* võtan kaasa eksamiks õppimise raamatu
* ei võta kaasa Douglas Adamsit
* võtan kaasa ujumistrikoo
* ei võta kaasa alkoholi
* ei flirdi endast nooremate poistega
* panen jalga saabaste asemel botased
* ei lase end provotseerida osa võtma mängudest, mille poindiks (või millest osavõtmise eelduseks) on võimalikult suure alkoholikoguse tarbimine
* ei ütle kohapeal kellelegi, et ma eile juhiloa sain

siis… ei ole ma eriti palju konstruktiivsem kui neid tingimusi täitmata, aga vähemalt ei ole pärast tunnet, et ma ise süüdi oleks:P

what can he think of what we’ve done to the world that he created

Ma loen praegu üht mõnusat poolpopulaarteaduslikku raamatut, kus on kombineeritud hea jutustamisoskus ja mulle südamelähedane teema. Douglas Adams & Mark Carwardine, “Last Chance to See”. Adams üsna ilmselt ei saanud iialgi Maa hävitamise teemast üle, aga seekord vogonitest juttu ei ole. On sellest, kuidas meie endi käe all loomaliigid välja surevad. Pealkiri ütleb kõik ülejäänu. … Loe edasi “what can he think of what we’ve done to the world that he created”

Ma loen praegu üht mõnusat poolpopulaarteaduslikku raamatut, kus on kombineeritud hea jutustamisoskus ja mulle südamelähedane teema. Douglas Adams & Mark Carwardine, “Last Chance to See”. Adams üsna ilmselt ei saanud iialgi Maa hävitamise teemast üle, aga seekord vogonitest juttu ei ole. On sellest, kuidas meie endi käe all loomaliigid välja surevad. Pealkiri ütleb kõik ülejäänu. Adams võttis zooloogist sõbra kaasa ja läks kasutama viimast võimalust mõnda looma veel näha.

See oleks kurb raamat, aga kamoon, see on siiski Douglas Adams:) Ta vast ei pahanda (kuidas ta saakski, ta on surnud:P), kui ma tsiteerin kohta, kuhu ma praeguseks hetkeks selles raamatus jõudnud olen:

“/…/The kakapo is a bird out of time. If you look one in its large, round, greeny-brown face, it has a look of serenely innocent incomprehension that makes you want to hug it and tell it that everything will be all right, though you know that it probably will not be.

It is an extremely fat bird. A good-sized adult will weigh about six or seven pounds, and its wings are just about good for waggling a bit if it thinks it’s about to trip over something – but flying is completely out of the question. Sadly, however, it seems that not only has the kakapo forgotten how to fly, but it has also forgotten that it’s forgotten how to fly. Apparently a seriously worried kakapo will sometimes run up a tree and jump out of it, whereupon it flies like a brick and lands in a graceless heap on the ground. /…/”

Kakapo on muidu üks papagoi. Järjekordne lennuvõimetu Uus-Meremaa lind.

without saying a word you can light up the dark

Eelmine sissekanne vastas oma krüptilisuses parimatele tibiblogitavadele, eks?:) Ma nüüd nutsin ära ja hakkan jälle konstruktiivseks. Teerulliga võib teha nii, nagu The Restaurant at the End of the Universe’is tankiga tehti. Ta tulistab ise endal põranda alt ära, kui vaja. What a depressingly stupid machine.

Eelmine sissekanne vastas oma krüptilisuses parimatele tibiblogitavadele, eks?:) Ma nüüd nutsin ära ja hakkan jälle konstruktiivseks.

Teerulliga võib teha nii, nagu The Restaurant at the End of the Universe’is tankiga tehti. Ta tulistab ise endal põranda alt ära, kui vaja. What a depressingly stupid machine.

then why do these tears come at night

See on nii jube tunne, kui oled uskunud, et tuled eluga üldiselt toime, ja siis selgub, et see kehtib ainult juhul, kui teised inimesed sinuga samade reeglite järgi mängivad. Aga kui nad tulevad ja hakkavad süüdimatult kasutama võtteid, mille sina enda jaoks oled defineerinud alatuteks… kui järsku selgub, et asjadele võibki läheneda hoopis teisiti… siis … Loe edasi “then why do these tears come at night”

See on nii jube tunne, kui oled uskunud, et tuled eluga üldiselt toime, ja siis selgub, et see kehtib ainult juhul, kui teised inimesed sinuga samade reeglite järgi mängivad. Aga kui nad tulevad ja hakkavad süüdimatult kasutama võtteid, mille sina enda jaoks oled defineerinud alatuteks… kui järsku selgub, et asjadele võibki läheneda hoopis teisiti… siis oled järsku täiesti abitu. Ja ükskõik, kui kiiresti sa muutunud olukorraga ka ei kohane, ükskõik kui kiiresti sa ka välja ei mõtle, mida nüüd öelda ja teha tuleks – sellest pole enam mingit abi, kui korra juba oled nutma hakanud.

Rääkides alatutest võtetest – kas on võimalik neile vastu astuda, ise alatusteni langemata? Kas teerullitaktika vastu aitab miski peale teise, suurema teerulli? Kas maailma ajaloost on tuua näiteid, kui hea sõna tõepoolest võõra väe on võitnud?

tuuled tulid õnne meil tõid

Millest see tuleb, et kõrvaklappide juhe nii lihtsalt sõlme läheb? Piisab sellest, kui tõstad mittesõlmes juhtme laua peale ja pöörad hetkeks pilgu kõrvale… juba saadki jälle harutama hakata!

Eilses Laulukarussellis oli Helgi veel parem, kui ma oodata oskasin – ja ma ootasin päris palju tema üle-eelmise aasta võidu põhjal. Ja samas see tüdruk, kes laulis “Tuuled tulid”, meeldis mulle ka metsikult. No ma ei kujuta ette, mida see žürii peale hakkab.

aga tean kord lendame marsile ma tean

Linnasõidueksami tegin ära. Reedel saan juhiloa. Sellega seoses on mul paar avaldust. Esiteks: see sõiduõppeasi on KÕIGE vaevarikkam asi, mida ma oma elus siiani olen pidanud tegema. Igasugused ülikoolilõpetamised või mistahes tööga seotud asjad vms pole sellega võrreldes midagi. Jah, see näitab, et mul on väga lihtne elu olnud. Ega ma ei vaidle vastu. Teiseks: … Loe edasi “aga tean kord lendame marsile ma tean”

Linnasõidueksami tegin ära. Reedel saan juhiloa.

Sellega seoses on mul paar avaldust.

Esiteks: see sõiduõppeasi on KÕIGE vaevarikkam asi, mida ma oma elus siiani olen pidanud tegema. Igasugused ülikoolilõpetamised või mistahes tööga seotud asjad vms pole sellega võrreldes midagi. Jah, see näitab, et mul on väga lihtne elu olnud. Ega ma ei vaidle vastu.

Teiseks: ma ei istu enam iial vabatahtlikult ühtegi lisapedaalidega autosse. Kui ma just vanas eas kibestumusest sõiduõpetajaks ei hakka:)

Kolmandaks: käesolevaga kogu see õppesõiduhala siin lõpeb igaveseks ära!

the kid is not my son

mulle see sigaderevolutsioonifilm täitsa meeldis, muide. Ja eriti sümpaatne oli, et tiitrite lõpus kinnitati, et ühtegi looma võtete käigus ei vigastatud ega tapetud. Sest ma igatahes juba jõudsin mõelda, et äkki tapeti. Kuigi, olgem ausad, hobune oli täiesti ülearune:P (mitte et teda sellepärast tapma oleks pidanud, aga kas välja poleks andnud lõigata?)

mulle see sigaderevolutsioonifilm täitsa meeldis, muide. Ja eriti sümpaatne oli, et tiitrite lõpus kinnitati, et ühtegi looma võtete käigus ei vigastatud ega tapetud. Sest ma igatahes juba jõudsin mõelda, et äkki tapeti.

Kuigi, olgem ausad, hobune oli täiesti ülearune:P (mitte et teda sellepärast tapma oleks pidanud, aga kas välja poleks andnud lõigata?)

se voglio, farò quel che voglio

Täna ärkasin vara. Mitte Smilersi-vara, aga päris vara, kaheksa ajal. On väljas külm ja lumi maas. Selline kevadhommik siis. Tegin endale palju piimaga kohvi, vaatasin Laulukarusselli kordust, lugesin läbi viimase nelja päeva lehed ja nüüd ootan, et röövlitütar Ronja film hakkaks. Ma olen seda miskipärast ainult poolikult näinud. Kell on pühapäevahommiku kohta ikka veel jube … Loe edasi “se voglio, farò quel che voglio”

Täna ärkasin vara. Mitte Smilersi-vara, aga päris vara, kaheksa ajal. On väljas külm ja lumi maas. Selline kevadhommik siis.

Tegin endale palju piimaga kohvi, vaatasin Laulukarusselli kordust, lugesin läbi viimase nelja päeva lehed ja nüüd ootan, et röövlitütar Ronja film hakkaks. Ma olen seda miskipärast ainult poolikult näinud. Kell on pühapäevahommiku kohta ikka veel jube vähe.

Peaks üle lugema, mitu CD-d meil muusikariiulis on. Siis saaks öelda, et appi, mul on viissada plaati (näiteks; no see suurusjärk võiks umbes selline olla küll), aga ikka pole midagi kuulata! Lõpuks ma valisin välja “Alguste alguse”. Kogumik 10-aastase Laulukarusselli väikestelt ja suurtelt lauljatelt. See, kus on kõik need laulud, teate – Maarja-Liisi “Operator” ja Liisi Koiksloni “Se voglio” ja Vaiko Epliku “All I Have to Do is Dream” ja nii. Teeme, et mul on selline koolivaheaja algusele pühendatud hommik täna, lastelaulude ja lastefilmidega.

Üks lasteraamat siia juurde oleks ka hea. Ma pean tegelikult tööd tegema, aga ma ei saa ju, kui väike Liisi laulab mulle, et “kui tahan, siis saan, kuhu tahan.” Eks ole.

Ma arvan, ma loen nüüd Harry Potterit nats.

olgu jääv meile päike olgu jääv meile taevas

Reedel läksin poolest tööpäevast ära metsa ja kurjad kommentaarispämmirobotid tegid siin igast sigadusi:( Kuna paar blogivat Tellerit on ka just selle teema tõstatanud, siis varsti kindlasti ilmub kuskilt mingi valmislahendus, mis mu mured lahendab. Eksju? (lahendus lahendab, no tere keelekasutus. ma homme mõtlen, mismoodi tegelikult peaks väljenduma. täna ei jaksa.) Aga tööajast metsa viisid mind … Loe edasi “olgu jääv meile päike olgu jääv meile taevas”

Reedel läksin poolest tööpäevast ära metsa ja kurjad kommentaarispämmirobotid tegid siin igast sigadusi:( Kuna paar blogivat Tellerit on ka just selle teema tõstatanud, siis varsti kindlasti ilmub kuskilt mingi valmislahendus, mis mu mured lahendab. Eksju?

(lahendus lahendab, no tere keelekasutus. ma homme mõtlen, mismoodi tegelikult peaks väljenduma. täna ei jaksa.)

Aga tööajast metsa viisid mind need mehed ja ma tahaks südamelt ära öelda, et hullumoodi lahe oli. Nagu üks meeskonnatreening olema peakski. Ma ei ütle, mis me täpselt tegime, muidu teil pole endal nii huvitav, kui te ka peaks sellisele treeningule sattuma. Aga ei saa jätta ütlemata, et ma polegi vist elus enne käinud nii hästi korraldatud üritusel. Pooleteise päeva jooksul ei tekkinud nagu ühtegi hetke, kui kuttidel oleks midagi ununenud, kadunud, hilinenud, mingi inf puudu või valesti teada. Iga viimane kui asi oli läbi mõeldud, kodutöö tehtud, taust uuritud. Mida tehti, tehti korralikult. Lihtsalt lust vaadata:)

Sõnaga, kliendina olen ma teenusega rahul. Soovitan.

Üks eriti oluline detail asja õnnestumise juures oli muide see, et hästi palju tegevust võeti videosse, et pärast analüüsida – aga seda suudeti teha nii vaikselt ja diskreetselt (samas muidugi mitte varjatud kaameraga), et keegi ei pannud tähelegi. Pärast üle vaadates olid kõik üllatunud, et nad ei näegi videos nii tobedad välja kui tavaliselt. Loogiline, tavaliselt tuleb ju ülesande lahendamise asemel tegelda häbenemise ja edvistamisega ja see ei saagi eriti muud olla kui tobe…

Nii et elagu pisikesed pihkumahkuvad videokaamerad. Ja inimesed, kes neid päriselt kasutada ka oskavad.

Kevad jõudis ka sündmuste käigus kätte. Metsas oli jube märg, aga sest polnud midagi.

Millegipärast on Palmse mõisapargi ilusamaid ja ägedamaid kohti siiamaani alati minu eest peidetud, ma ei saa aru, miks!

life is a rollercoaster just gotta ride it

Madli küsimused on vahel väga inspireerivad. Täna oli küsimus, et millal sa viimati lõbustuspargis käisid. Siis ma üritasin sellele vastata ja tuletasin meelde oma erinevaid lõbustuspargiskäike ja jõudsin kohutava tõdemuseni, et ma ei ole juba peaaegu NELI aastat lõbustuspargis käinud! Mina, kes ma armastan lõbustusparke ja eriti ameerika raudteed üle kõige! Kevadsuvel 2000 käisin ma … Loe edasi “life is a rollercoaster just gotta ride it”

Madli küsimused on vahel väga inspireerivad. Täna oli küsimus, et millal sa viimati lõbustuspargis käisid. Siis ma üritasin sellele vastata ja tuletasin meelde oma erinevaid lõbustuspargiskäike ja jõudsin kohutava tõdemuseni, et ma ei ole juba peaaegu NELI aastat lõbustuspargis käinud! Mina, kes ma armastan lõbustusparke ja eriti ameerika raudteed üle kõige!

Kevadsuvel 2000 käisin ma küll lõbustusparkides. Ühe Göteborgis-käigu ajal sealses Lisebergis, kus olid eriti ägedad ameerika raudteed, aga nende järjekorrad olid ka metsikud, tund aega ja nii. Üldse ainus asi, mille järjekord enamvähem talutav oli, oli see vabalangemisetorn, kus nad veavad su kõrgele üles ja siis lasevad otse alla kukkuda – vaba langemise kiirendusega, nagu nimigi ütleb. Siis me käisime seal mitu korda ja lõpuks ma enam ei kartnud.

Aga kui ma seda vaba langemist esimest korda elus proovisin – Gröna Lundis – siis ma kartsin metsikult! Seal oli poole kõrgem torn ka kui Göteborgis. Nad sõidutasid mu üles ja hoidsid seal tükk aega ja pool Stockholmi paistis ja meri ja laevad. Oli maikuu ja hästi ilus ilm ja see kõik oleks väga kena olnud, aga ma sain seal üleval aru, et ma EI tahtnud sinna ja et ma EI taha alla kukkuda ja et ma oleks nõus andma mida iganes, kui mind nüüd kenasti normaalsel liftikiirusel tagasi viidaks:) Nad muidugi ei hoiatanud ka, millal see kukkumine tuleb. Uhh. Aga väga lõbus oli.

ja siis kunagi 2000. aasta mais või juunis sattusin ma Kopenhaageni Tivolisse ka, aga see ei avaldanud mulle üldse suurt muljet, sest ta oli nii… vanaaegne. Põhirõhk oli tiikidel ja lillepeenardel ja sellistel asjadel, noh, seal oli ju kena, aga ameerika raudteed seal kas polnud või oli see nii jama, et ma ei mäleta. Midagi vist ikka oli. Aaa, aga seal oli ka see vabalangemisevärk vist. Aga siis ma olin juba Lisebergis end sellega ära harjutanud ja siis polnudki enam eriti äge:P

Lisebergis oli veel eriti äge atraktsioon see, mis oli natuke nagu ameerika raudtee, aga tuli istuda mingis palgikujuliseks disainitud paadikeses ja kogu värk käis vees ja lõpuks olin ma läbimärg ja siis tuli järsku õhtu ja selgus, et ei olegi veel väga suvi ja tegelikult hakkas kohutavalt külm. Aga kuidagi see asi ikka lahenes ja ööseks sattusin ma mingisse hostelisse, milles ööbimise eest ma ei olnud maksnud. Seda juhtus mul tol ajal kuidagi tihti. Kopenhaagenis ka näiteks.

Noh, ja nüüd ongi nagu neli aastat mööda läinud nii, et ma ei ole vahepeal lõbustuspargis käinud? Kuigi eelmise aasta oktoobris ma oleks peaaegu länud, sest ma nägin Budapesti tivolit kaugelt. Aga see oli kas päris kinni või siis vaatud ainult laupäeviti kella kahest neljani… igatahes ma ei saanud sinna minna. Whatever, ma lähen sel suvel uuesti Ungarisse ja siis ma seda igatahes vahele ei jäta.

mh, 2000. aastasse jäi see kord ka, kui Västeråsi tuli mingi pisike rändtivoli – umbes nagu meie Tivoli Tuur, aga veel natuke pisem. Me läksime sinna Erki ja Kaiduriga ja ostsime kümnese paki kuponge ja jätsime neist pooled kasutamata, sest meil läks esimesel karussellil süda pahaks. Mis pole ka ime, kui ma nüüd õigesti mäletan, millega me eelmist õhtut olime sisustanud:P

and when we meet which i’m sure we will

Vahuri lehelt leidsin lingi sellele testile. Väga hea test. Töötab. ainult et ma mõtlesin teise küsimuse juures sada aastat ja ei osanud sinna midagi kirjutada ja mulle isegi ei tulnud meelde, millal ma viimati kellegi suhtes attracted olin. Nõme test.

Vahuri lehelt leidsin lingi sellele testile. Väga hea test. Töötab.

ainult et ma mõtlesin teise küsimuse juures sada aastat ja ei osanud sinna midagi kirjutada ja mulle isegi ei tulnud meelde, millal ma viimati kellegi suhtes attracted olin. Nõme test.

iga lõke teeb valgemaks öö

Millest see tuleb, et keeran-kõik-kokku-mis-külmkapis-leidub-(kuigi-seal-ei-ole-ju-midagi)-meetodil tehtud toit saab alati võrratult parem otsin-veebist-fancy-retsepti-shoppan-tund-aega-stockmannis-meetodil tehtust?

Kohustuslik laulukarussellireportaaž läheb täna selle pihta, et tänavune korraldus on ikka läbi aegade viletsaim. See, et finaalist on tehtud mingi “villasesokieurovisioon” (ma ei mäleta, kust ma seda sõna lugesin, aga no on ju!) – no hea küll. See, et finaalipääsejad valib kolmeliikmeline žürii ja et esimese vooru laulu finaalsaates ei näidata ega arvestata – las ta praegu jääda. Aga no selle aja võiks küll leida, et iga saate lõpus korra kõigist lauludest üks katkend lasta ja sinna juurde seda hääletamise telefoninumbrit ka näidata. (Sest eks katsuge ise nii mälutreeningu mõttes neid numbreid meelde jätta. Nad EI ole seotud laulja järjekorranumbriga, enam ammu juba.) Ja kui seda aega mujal ei leidu, siis võib selle vabalt võtta algusvideo arvelt, tänan, me oleme juba kolm korda näinud, kuidas 13-15-aastaste vanuserühm telekast Eurolaulu vaatab ja “Tiid” kaasa möirgab…

Tänases saates meeldis mulle taas kord laste repertuaarivalik… ja lauljatest kolm viimast, aga ma nüüd ei teagi, milline kõige rohkem. See Hiiumaa poiss oli jube äge. Aga siis tuli üks tsikk ja laulis minu (ja kohaliku blogosfääri) selle kuu lemmiklaulu “Märtsis algas mai”… mis oli ka nagu päris. Näeb, mis saab sellega.

you shoot the moon and miss completely

Nii see läheb… tegelikult ma pidin Visioga tööd tegema, aga siis avastasin stencilite alajaotuse Map ja siis ma ju lihtsalt PIDIN proovima endale ise Euroopa kaarti kokku panna. Peaaegu ilma sohita sain hakkama, ainult selleks piilusin üle õla (mul on seina peal mõnus suur kaart), et Küpros paika saada. Ja Skandinaavia poolsaar, sest ilma Venemaata … Loe edasi “you shoot the moon and miss completely”

Nii see läheb… tegelikult ma pidin Visioga tööd tegema, aga siis avastasin stencilite alajaotuse Map ja siis ma ju lihtsalt PIDIN proovima endale ise Euroopa kaarti kokku panna. Peaaegu ilma sohita sain hakkama, ainult selleks piilusin üle õla (mul on seina peal mõnus suur kaart), et Küpros paika saada. Ja Skandinaavia poolsaar, sest ilma Venemaata polnud seda üldse lihtne õigesse kohta rihtida. Venemaa oli teises skaalas neil seal miskipärast. Noh, ja mu Suurbritannia sai mandrist ikka veidi liiga kaugele.

Lõuna-Ameerikat mängime homme.

Ja seda kujundit, mida ma tegelikult otsima hakkasin, ma ei leidnudki.

meil on liivakastidisko pooleli

Päris äge kogemus: istusin kell pool viis õhtul kümmekond minutit lasteaia ees autos. Oi, see oli põnev. Kõigepealt oli see, et kõik inimesed jooksid – lastele järele tulevad isad-emad jooksid lasteaeda ja lapsed jooksid lasteaiast välja ja siis vanemad jooksid neile jälle järele:) Ei teagi nüüd, kas see oli suurest jooksulustist või tahtsid nad kõik … Loe edasi “meil on liivakastidisko pooleli”

Päris äge kogemus: istusin kell pool viis õhtul kümmekond minutit lasteaia ees autos. Oi, see oli põnev. Kõigepealt oli see, et kõik inimesed jooksid – lastele järele tulevad isad-emad jooksid lasteaeda ja lapsed jooksid lasteaiast välja ja siis vanemad jooksid neile jälle järele:) Ei teagi nüüd, kas see oli suurest jooksulustist või tahtsid nad kõik kiiresti selle asjaga ühele poole saada või mis.

Lasteaia värava ees oli suur lomp ja keegi oli sinna pannud paar puust resti keskele, et saaks kuiva jalaga üle. Aga see oli nii pandud, et lapsed ei ulatunud sinna peale ikkagi hästi astuma. Kõigepealt tuli pisike tüdruk koos emaga ja jäi lombi ette seisma. Ema siis tõstis ta resti peale ja pärast teiselt poolt maha ka. Edasi tulid kaks poissi täitsa omaette, üks oli suurem ja teine väiksem. Suurem võttis hoolega hoogu ja hüppas. Ma ei teagi, kas ta tahtis resti peale hüpata või üle kogu lombi… läks igatahes nii, et ta maandus resti peal, aga see oli libe ja siis ta kukkus selili lompi. Ta oli ikka no väga märg, kui ta üles tõusis. Me sõitsime neist kahest poisist veel mööda, kui nad kodu poole lonkisid, ja oli näha, et tal oli kohe ebamugav nii märg olla. Ju ta sai pahandada ka kodus… Viimased lapsed, keda ma nägin, tulid ka kahekesi välja. Nemad hüppasid ilusti väikese hüppega resti peale, aga siis hakkasid nad seal üles-alla hüppama kahekesi. Vesi lirtsus ja jube lõbus oli. Siis tuli ühe lapse ema ja kamandas nad sealt minema ja siis tuli teise lapse isa ja siis me juba läksimegi minema.

Hambaarst kiitis mind täna selle eest, et mul kõik ülejäänud hambad terved ja ilusad on. Ja ARK eksamineerija kiitis selle eest, et ma õppisin uut autot “haruldaselt kiiresti” tunnetama. Pole halba ilma heata, eks:)

what a day what a day

ja siis ma läksin hambaarsti juurde ja selgus, et mul mitte ei olnud lihtsalt hamba küljest kild ära, vaid see hammas oli seestpoolt lihtsalt kuidagi… otsa saanud. Juurekanali ravi & stuff. Arvest mõtlen siis, kui see ükskord antakse, eks. Õnneks lugesin ma eile nõukogude lasteraamatut, kus selgub, et kangelane pole mitte see, kes läheb puuri … Loe edasi “what a day what a day”

ja siis ma läksin hambaarsti juurde ja selgus, et mul mitte ei olnud lihtsalt hamba küljest kild ära, vaid see hammas oli seestpoolt lihtsalt kuidagi… otsa saanud. Juurekanali ravi & stuff. Arvest mõtlen siis, kui see ükskord antakse, eks.

Õnneks lugesin ma eile nõukogude lasteraamatut, kus selgub, et kangelane pole mitte see, kes läheb puuri tiigrit taltsutama, vaid see, kes suudab olla virisemata, kuigi raske on. Kes ei tahaks olla kangelane.

it was a very good year

Tegelikult olen ma täna läbi lugenud pool itiliisa arhiivi (mõnusalt ühes tükis, sai lugeda ka siis, kui tööasjus arvutil juhtmed tagant võetud ja asjalik nägu pähe tehtud). See on olemise ülemeelikuks teinud. Vahelduva eduga mõtlikuks ka. Pikk aasta on olnud. Pikk nädal ka.

Tegelikult olen ma täna läbi lugenud pool itiliisa arhiivi (mõnusalt ühes tükis, sai lugeda ka siis, kui tööasjus arvutil juhtmed tagant võetud ja asjalik nägu pähe tehtud). See on olemise ülemeelikuks teinud. Vahelduva eduga mõtlikuks ka.

Pikk aasta on olnud.

Pikk nädal ka.

but tomorrow may rain so i’ll follow the sun

Ükspäev väitis Merit, et märts olevat Eestis kõige päikesepaistelisem kuu. Olevat temal meelde jäänud kusagilt lapsepõlvest selline koolitarkus. Esmapilgul tundub see täiesti usutav, sest vaadake kui palju päikest on viimastel nädalatel olnud! Järele mõeldes, kuidas saab märtsis olla rohkem päikest kui näiteks juulis? Arvestades kasvõi päevade pikkuste erinevusega. The Weather Network räägib, et kuigi päikesepaistet … Loe edasi “but tomorrow may rain so i’ll follow the sun”

Ükspäev väitis Merit, et märts olevat Eestis kõige päikesepaistelisem kuu. Olevat temal meelde jäänud kusagilt lapsepõlvest selline koolitarkus. Esmapilgul tundub see täiesti usutav, sest vaadake kui palju päikest on viimastel nädalatel olnud! Järele mõeldes, kuidas saab märtsis olla rohkem päikest kui näiteks juulis? Arvestades kasvõi päevade pikkuste erinevusega.

The Weather Network räägib, et kuigi päikesepaistet tundides mõõdetuna jagub meil siin suvekuudesse siiski üle kahe korra rohkem (Tallinna kandis juuli 279 tundi vs märtsi 126 tundi), on märtsis tegelikult päris vähe päevi, kus sademeid oleks vähemalt millimeetri jagu. Tallinnas 8 ja Tartus 7 päeva kogu kuu kohta. See võiks ju väga üldiselt tähendada, et ülejäänud 23-24 päeva on päikeselised. Juuli-august ei saa küll nii hea tulemusega uhkeldada. Vat.

(Tegu on statistikaga aastatest 1961-1990. Ja kui kellelgi on mu interpretatsiooni kohta midagi asjalikku öelda, siis oleks ju tore:) Seda, et on olemas “pilves sademeteta ilm”, tean ma ise ka. Aga on ju huvitavad numbrid?)

c’est une histoire d’enfant une histoire ordinaire

Praegu ma olen nii tige, et ma tahaks mängida mingit eriti vägivaldset arvutimängu. Füüsiliselt asjade peksjat minust eriti ei ole. Nutta võiks ka. Tänase hate-listi tipus on kiuslikud inimesed. Need, kes on teiste vastu vastikud just for the fun of it. Ise nad reeglina on selle üle veel eriti uhked, et nad niisugused on. “Oh, … Loe edasi “c’est une histoire d’enfant une histoire ordinaire”

Praegu ma olen nii tige, et ma tahaks mängida mingit eriti vägivaldset arvutimängu. Füüsiliselt asjade peksjat minust eriti ei ole.

Nutta võiks ka.

Tänase hate-listi tipus on kiuslikud inimesed. Need, kes on teiste vastu vastikud just for the fun of it. Ise nad reeglina on selle üle veel eriti uhked, et nad niisugused on. “Oh, ma olen nii tegija, sest ma olen nii küüniline, nii irooniline, nii sarkastiline.” Oled-oled. Lihtsalt õelus on see:(

Ma suudan enamusest asjadest üle olla, aga otsesest alatusest eriti ei suuda. Veel.

Eilse hate-listi tipus olid inimesed, kes arvavad, et web on suurtähtlühend. Eile oli tegelikult ikka väga ilus päev…

täna ei taha ma kiisust ei kutsust

Tänase päeva mõte on see, et ma pole teab kui ammu näinud enam hulkuvaid koeri ega kasse. Need, kes Mõigus ringi patseerivad, on mul kõik tuttavad… ma arvan, nad on isegi Tallinna elanikeregistrisse kantud:P Aga mujal on ka kõik koerad kaelarihmaga ja kassid, kui neid üldse näha on, on täiesti sellise olemisega, et neil on … Loe edasi “täna ei taha ma kiisust ei kutsust”

Tänase päeva mõte on see, et ma pole teab kui ammu näinud enam hulkuvaid koeri ega kasse. Need, kes Mõigus ringi patseerivad, on mul kõik tuttavad… ma arvan, nad on isegi Tallinna elanikeregistrisse kantud:P Aga mujal on ka kõik koerad kaelarihmaga ja kassid, kui neid üldse näha on, on täiesti sellise olemisega, et neil on kusagil kodu ja inimene või paar. Ma muidugi pole sattunud tükil ajal paneelmajade vahele, kus keldrikasse alati pesakondade kaupa on olnud…

Gonsiori tänaval ootas täna valgusfoori juures koos inimestega üks kaelarihmata koer, kelle kohta ma algul vaatasin, et see on nüüd vist kodutu. Ta hakkas punase tulega üle tee minema ja üks mees ütles talle, et ära mine veel. Koer ei läinudki ja mina olin rõõmus, et näe, ta on ikka peremehega koos. Siis vaatasin hoolikamalt – hmm, peremees oli küll täiesti kindlalt kodutu:) Pudelikoti, haisu ja muude iseloomulike parameetritega. Lõpuks ma ei saanudki aru, kas nad kuulusid selle koeraga kokku, sest teisel pool teed hakkasid nad nagu eri suundades minema.

Aga kas koos inimesega hulkuv koer on hulkuv koer? Kas kodutu koer on kodutu?

aga täna ei jõua ja homme ei saa

No ma ei saa tõesti, see Laulukarusselli asi läheb täitsa käest ära. Tänases saates oli ainult kaks lauljat, keda ma otseteed finaali EI saadaks. Ühte neist ainult selle tõttu, et ta laul oli liiga lihtne ja ei näidanud teistega võrreldes nii selgelt, kui hästi tüdruk tegelikult laulda oskab… Ja, noh, kui norida, siis ühe pliksi … Loe edasi “aga täna ei jõua ja homme ei saa”

No ma ei saa tõesti, see Laulukarusselli asi läheb täitsa käest ära. Tänases saates oli ainult kaks lauljat, keda ma otseteed finaali EI saadaks. Ühte neist ainult selle tõttu, et ta laul oli liiga lihtne ja ei näidanud teistega võrreldes nii selgelt, kui hästi tüdruk tegelikult laulda oskab… Ja, noh, kui norida, siis ühe pliksi saadaks finaali eel veel hääleseadja juurest läbi:)

Aga repertuaarivalikuga olid nad täna üldiselt superhästi toime tulnud. Just nimelt Ojakääru ja Ehalat ja Raadikut tulebki laulda, see on õige ja hea.

Ja mis värk sellega on, et kõik poisid, kes Laulukarusselli finaali satuvad, on võitnud üle-eestilise poiste lauluvõistluse? Kas seda võistlust korraldatakse iga kuu või milles asi?:)

Minu tänaseks lemmikuks jäi järjekordne noormees, kes suutis endas ühendada suurepärase kõrge hääle, pikad ilusad ripsmed, korraliku teismeliselaheduse ja sõnumi “you’re just too good to be true”. Karl-Jörgen. Tegelikult kindlasti mõned tüdrukud laulsid paremini, aga sellised kutid suudavad mind alati pimestada ja objektiivsus kaob hoobilt…

kari suvalisi tobedusi reas mõni paberil ja mõni olgu peas

Kui ma julgeks religiooni teemadel avalikult sõna võtta, siis ma kirjutaks oma tänasest ideest selle kohta, kus Lutheril asjad valesti läksid ja miks oleks parem, kui piibel oleks jäetud maakeeltesse tõlkimata. Ja muudest asjadest, mis mu mõtetes sellega seonduvad. Aga ma ei julge:) Seda kirikulõhe asja pole ma ka ikka veel jõudnud selgeks teha endale. … Loe edasi “kari suvalisi tobedusi reas mõni paberil ja mõni olgu peas”

Kui ma julgeks religiooni teemadel avalikult sõna võtta, siis ma kirjutaks oma tänasest ideest selle kohta, kus Lutheril asjad valesti läksid ja miks oleks parem, kui piibel oleks jäetud maakeeltesse tõlkimata. Ja muudest asjadest, mis mu mõtetes sellega seonduvad. Aga ma ei julge:)

Seda kirikulõhe asja pole ma ka ikka veel jõudnud selgeks teha endale.

Ma tean nii imelikke asju vahel. Ja teisi asju jälle ei tea, mida võiks teada. Näiteks on mul peas saksakeelne meieisapalve (eestikeelne ka muidugi) ja ladina keeles Ave Maria ja enamus missatekste (või kuidas neid gloriaid ja credosid ja agnusdeisid ja asju kutsutakse üldise nimega?), aga jah, ma ei tea eriti täpselt, kes ja milleks neid kasutab ja mida teevad need, kes ei kasuta. Ma tean, milline on Bosnia-Hertsegoviina rahvastiku etniline jaotus, aga ei teadnud eilseni, kus täpselt on Afganistan:P (oeh, mul on ikka piinlik selle viimase pärast). Ma tean OSI seitsmekihilise mudeli kõigi kihtide nimesid, aga ei tea, kummale poole tulemüüri käib veebiserver. Mõttetu tsikk, ausalt!

hallid päevad kui vaid püüad küll nad kirkaiks läevad

Lehes kirjutatakse ka, et esmaspäeval ei tohi tööga üle pingutada. Võtan siis asja kergelt ja tegelen enesetäiendamisega alal, milles end tõelise võhikuna tunnen. Lähis-Ida poliitiline kaart nimelt. Õppimiseks hea, aga seal on hulgas natuke liiga palju Aafrikat, mis ei ole täna teemaks. Testimiseks hea, aga suudab tekitada kõvasti süü- ja piinlikkustunnet, kui mööda paned:) “Where … Loe edasi “hallid päevad kui vaid püüad küll nad kirkaiks läevad”

Lehes kirjutatakse ka, et esmaspäeval ei tohi tööga üle pingutada. Võtan siis asja kergelt ja tegelen enesetäiendamisega alal, milles end tõelise võhikuna tunnen. Lähis-Ida poliitiline kaart nimelt.

Õppimiseks hea, aga seal on hulgas natuke liiga palju Aafrikat, mis ei ole täna teemaks.

Testimiseks hea, aga suudab tekitada kõvasti süü- ja piinlikkustunnet, kui mööda paned:) “Where is Afghanistan? No, that’s Iraq, try again” – on ju piinlik?! Ma ei eksi enam elu sees Iraagi asukohaga kaardil, ma luban!

Kui Lähis-Ida on selge, võib testida ka oma teadmisi muudest maailmajagudest. Näiteks lõdvestuseks väike Euroopa, 111 punkti 111-st:)

Ongi lõuna käes:P