east end boys and west end girls

Homse päevaga seoses on mul üks suur hirm. Nad teevad Ülemiste keskuse lahti. Ma kardan, et ma ei saa enam kunagi koju:( Sest ummik on ees. Kui me nüüd püüame asja vaadata helgest küljest, siis saan ma endale ju ometi uue, suurema (täpsemalt Eesti suurima:P) kodupoe, kuhu on ratta ja rulluiskudega väga mugav minna. Aga … Loe edasi “east end boys and west end girls”

Homse päevaga seoses on mul üks suur hirm.

Nad teevad Ülemiste keskuse lahti. Ma kardan, et ma ei saa enam kunagi koju:( Sest ummik on ees.

Kui me nüüd püüame asja vaadata helgest küljest, siis saan ma endale ju ometi uue, suurema (täpsemalt Eesti suurima:P) kodupoe, kuhu on ratta ja rulluiskudega väga mugav minna. Aga niikaua, kui ma olen teadmatuses ja hirmus, ei suuda ma sellest rõõmu tunda.

Saaks see homme juba läbi. Vähemalt oleks teada, kui kole see umbeski on.

ja mõtlen et sa võiksid olla siin

Ärkamisi on nii erinevaid. Mina ärkasin täna mõttega. Tavaliselt tuleb päeva esimene mõte alles umbes kella üheksa ajal ja hiilib siis ka väga arglikult ligi, ise on pisike, kahvatu ja tagasihoidlik. Aga tänane passis ilmselt juba päikesetõusust peale mu voodi kõrval ja ootas, et ma teda mõtlema saaks hakata. Oli kergelt pealetükkivgi, aga see-eest ilus. … Loe edasi “ja mõtlen et sa võiksid olla siin”

Ärkamisi on nii erinevaid.

Mina ärkasin täna mõttega. Tavaliselt tuleb päeva esimene mõte alles umbes kella üheksa ajal ja hiilib siis ka väga arglikult ligi, ise on pisike, kahvatu ja tagasihoidlik. Aga tänane passis ilmselt juba päikesetõusust peale mu voodi kõrval ja ootas, et ma teda mõtlema saaks hakata. Oli kergelt pealetükkivgi, aga see-eest ilus.

Umbes selline mõte, et küll on mõnus, et ma saan elada just siin ja praegu.

vees aga tähtis on hoopiski muu

Mis ma oskan öelda. Võiks öelda, et ma ütlesin kohe, et Karl-Jörgen võidab selle vanuserühma:P Aga tegelikult ma päris nii ei öelnud ja finaalis ta küll kõige parem ei olnud enam.

Samas. Laulukarussell peaks olema umbes nagu Prantsuse Lütseumi esimese klassi sisseastumiskatsed – poistele ja tüdrukutele eraldi, sest poisid arenevad aeglasemalt… Nii ei saa ju rallit sõita, kui plikad laulavad jazzi ja poisid “Lõket preerias” või mingeid Albert Uustulndi laulukesi?

Aga tegelikult mulle meeldis:)

ainult seda jäin veel mõtlema, et kui kõik ülejäänud finalistid selguvad üsna kohe peale lindistust, siis publiku lemmik saab ju ainult kolm päeva ette teada, et ta peab otsesaatesse minema. See pole kah nagu aus.

tule tuul ja puhu ära meie lapse valu

Viimasel ajal on mul kõige erinevamates kontekstides pidevalt tunne, et ükski asi ei saa korralikult tehtud, kui ma seda otsast lõpuni ise ei tee. Ja ma ei ole Laulukarusselli finalistide valikuga rahul. Noh, tegelikult 5/7 osas olen, aga kuidas nad said _kõige_ parema laulja välja jätta ja ühe kõige kehvematest asemele võtta? Nutt ja hala, … Loe edasi “tule tuul ja puhu ära meie lapse valu”

Viimasel ajal on mul kõige erinevamates kontekstides pidevalt tunne, et ükski asi ei saa korralikult tehtud, kui ma seda otsast lõpuni ise ei tee.

Ja ma ei ole Laulukarusselli finalistide valikuga rahul. Noh, tegelikult 5/7 osas olen, aga kuidas nad said _kõige_ parema laulja välja jätta ja ühe kõige kehvematest asemele võtta?

Nutt ja hala, ühesõnaga. Aga ma olen ikka veel haige ja siis ei saagi midagi paremat oodata siit.

Mis on selle laulu pealkiri, mis algab tekstiga “selja peal on käed”?

miks küll koerad eal ei nurru leevike kas leetreid põeb

Eile õhtul oli meil Mäksiga tüli. Pisiasja üle tegelikult – tema tahtis voodis lesida ja mina tahtsin voodi lahti teha ja seal ise lesida. Sain oma tahtmise vere hinnaga, parem käsivars on nüüd sügavaid küüne- ja hambajälgi täis, paistes ja kipitab vastikult. Kokkuvõttes on tunne, nagu oleks olnud Mäksi võit. Ehkki tema jällegi istus öö … Loe edasi “miks küll koerad eal ei nurru leevike kas leetreid põeb”

Eile õhtul oli meil Mäksiga tüli. Pisiasja üle tegelikult – tema tahtis voodis lesida ja mina tahtsin voodi lahti teha ja seal ise lesida. Sain oma tahtmise vere hinnaga, parem käsivars on nüüd sügavaid küüne- ja hambajälgi täis, paistes ja kipitab vastikult. Kokkuvõttes on tunne, nagu oleks olnud Mäksi võit. Ehkki tema jällegi istus öö otsa solvunud näoga trepi peal ja ei paistnud end ka kuigi võidukana tundvat… Lose-lose situation.

maha jääb ülekohtune eile lahti lööb homse suur valendav ring

Mu konstruktiivsusplaan töötas ja oli peaaegu täiuslik, ainult üks punkt jäi puudu. “Ei roni vaheaegadel dressipluusi väel õue päikese kätte tššillima.” Suve silmad ja talve hambad, junõu. Olen jälle Sudafedi-kuuril:P

Kolme koori ühine laululaager on nagu laulupidu. Saad järsku aru, et kogu selle asja point, mille oled suure vaevaga selgeks õppinud, on hoopis kusagil mujal – selles, mille keegi teine on selgeks õppinud:) Konsultandid kutsuvad sellist asja sünergiaks. Lauljatel on lihtsalt mõnus. Ja kui kohustuslik osa on läbi, lauldakse nõrkemiseni isamaalisi laule.

Me harjutame veidi veel ja siis tulge kuulama, mis meil välja tuli – 11. aprillil Metodisti kirikus ülestõusmispüha kontsert. Esitatakse John Rutteri “Gloriat” ja Urmas Sisaski “Missa nr. 2”. Esitavad segakoor Noorus, Revalia kammermeeskoor ja TTÜ Akadeemiline Naiskoor*, kaasa teeb kaitseväe puhkpilliorkester** . Tartusse tuleme 18. aprillil, Peetri kirikusse, sest Jaani oma ei saanud valmis:(

(tegelt oleks selle kõige asemele tahtnud mingi lingi panna, aga no ei ole kusagil midagi. Veel.

Aga see-eest on meil ilusad laulud.)

——————————————————————————–
* Me peaks enda koorile ka mingi kaunikõlalise varjunime võtma, see akadeemilisus on kergelt pelutav inimeste jaoks…
** Mul puudub aim sellest, kas ja kuidas selles nimes suurtähti kasutatakse.

i’m gonna learn how to fly

Mul on tuju olla sel nädalavahetusel konstruktiivne. Aga. Ma pean minema hoopiski laululaagrisse. Millest laulmise osa on kahtlemata konstruktiivne, aga muus osas… mnjah. Ma arvan, et kui ma * võtan kaasa eksamiks õppimise raamatu * ei võta kaasa Douglas Adamsit * võtan kaasa ujumistrikoo * ei võta kaasa alkoholi * ei flirdi endast nooremate poistega … Loe edasi “i’m gonna learn how to fly”

Mul on tuju olla sel nädalavahetusel konstruktiivne. Aga. Ma pean minema hoopiski laululaagrisse. Millest laulmise osa on kahtlemata konstruktiivne, aga muus osas… mnjah.

Ma arvan, et kui ma

* võtan kaasa eksamiks õppimise raamatu
* ei võta kaasa Douglas Adamsit
* võtan kaasa ujumistrikoo
* ei võta kaasa alkoholi
* ei flirdi endast nooremate poistega
* panen jalga saabaste asemel botased
* ei lase end provotseerida osa võtma mängudest, mille poindiks (või millest osavõtmise eelduseks) on võimalikult suure alkoholikoguse tarbimine
* ei ütle kohapeal kellelegi, et ma eile juhiloa sain

siis… ei ole ma eriti palju konstruktiivsem kui neid tingimusi täitmata, aga vähemalt ei ole pärast tunnet, et ma ise süüdi oleks:P

what can he think of what we’ve done to the world that he created

Ma loen praegu üht mõnusat poolpopulaarteaduslikku raamatut, kus on kombineeritud hea jutustamisoskus ja mulle südamelähedane teema. Douglas Adams & Mark Carwardine, “Last Chance to See”. Adams üsna ilmselt ei saanud iialgi Maa hävitamise teemast üle, aga seekord vogonitest juttu ei ole. On sellest, kuidas meie endi käe all loomaliigid välja surevad. Pealkiri ütleb kõik ülejäänu. … Loe edasi “what can he think of what we’ve done to the world that he created”

Ma loen praegu üht mõnusat poolpopulaarteaduslikku raamatut, kus on kombineeritud hea jutustamisoskus ja mulle südamelähedane teema. Douglas Adams & Mark Carwardine, “Last Chance to See”. Adams üsna ilmselt ei saanud iialgi Maa hävitamise teemast üle, aga seekord vogonitest juttu ei ole. On sellest, kuidas meie endi käe all loomaliigid välja surevad. Pealkiri ütleb kõik ülejäänu. Adams võttis zooloogist sõbra kaasa ja läks kasutama viimast võimalust mõnda looma veel näha.

See oleks kurb raamat, aga kamoon, see on siiski Douglas Adams:) Ta vast ei pahanda (kuidas ta saakski, ta on surnud:P), kui ma tsiteerin kohta, kuhu ma praeguseks hetkeks selles raamatus jõudnud olen:

“/…/The kakapo is a bird out of time. If you look one in its large, round, greeny-brown face, it has a look of serenely innocent incomprehension that makes you want to hug it and tell it that everything will be all right, though you know that it probably will not be.

It is an extremely fat bird. A good-sized adult will weigh about six or seven pounds, and its wings are just about good for waggling a bit if it thinks it’s about to trip over something – but flying is completely out of the question. Sadly, however, it seems that not only has the kakapo forgotten how to fly, but it has also forgotten that it’s forgotten how to fly. Apparently a seriously worried kakapo will sometimes run up a tree and jump out of it, whereupon it flies like a brick and lands in a graceless heap on the ground. /…/”

Kakapo on muidu üks papagoi. Järjekordne lennuvõimetu Uus-Meremaa lind.

without saying a word you can light up the dark

Eelmine sissekanne vastas oma krüptilisuses parimatele tibiblogitavadele, eks?:) Ma nüüd nutsin ära ja hakkan jälle konstruktiivseks. Teerulliga võib teha nii, nagu The Restaurant at the End of the Universe’is tankiga tehti. Ta tulistab ise endal põranda alt ära, kui vaja. What a depressingly stupid machine.

Eelmine sissekanne vastas oma krüptilisuses parimatele tibiblogitavadele, eks?:) Ma nüüd nutsin ära ja hakkan jälle konstruktiivseks.

Teerulliga võib teha nii, nagu The Restaurant at the End of the Universe’is tankiga tehti. Ta tulistab ise endal põranda alt ära, kui vaja. What a depressingly stupid machine.

then why do these tears come at night

See on nii jube tunne, kui oled uskunud, et tuled eluga üldiselt toime, ja siis selgub, et see kehtib ainult juhul, kui teised inimesed sinuga samade reeglite järgi mängivad. Aga kui nad tulevad ja hakkavad süüdimatult kasutama võtteid, mille sina enda jaoks oled defineerinud alatuteks… kui järsku selgub, et asjadele võibki läheneda hoopis teisiti… siis … Loe edasi “then why do these tears come at night”

See on nii jube tunne, kui oled uskunud, et tuled eluga üldiselt toime, ja siis selgub, et see kehtib ainult juhul, kui teised inimesed sinuga samade reeglite järgi mängivad. Aga kui nad tulevad ja hakkavad süüdimatult kasutama võtteid, mille sina enda jaoks oled defineerinud alatuteks… kui järsku selgub, et asjadele võibki läheneda hoopis teisiti… siis oled järsku täiesti abitu. Ja ükskõik, kui kiiresti sa muutunud olukorraga ka ei kohane, ükskõik kui kiiresti sa ka välja ei mõtle, mida nüüd öelda ja teha tuleks – sellest pole enam mingit abi, kui korra juba oled nutma hakanud.

Rääkides alatutest võtetest – kas on võimalik neile vastu astuda, ise alatusteni langemata? Kas teerullitaktika vastu aitab miski peale teise, suurema teerulli? Kas maailma ajaloost on tuua näiteid, kui hea sõna tõepoolest võõra väe on võitnud?