Viimastel päevadel on mul üle väga pika aja jälle tuju muusikat osta. See võib pankrotti ajada:) Eile ostsin näiteks kolm plaati: Hedvig Hansoni “Tule mu juurde” (mulle NII meeldivad Hedvigi eestikeelsed laulud!), Smilersi “Ainult unustamiseks” (ma ei kavatsegi põhjendada;)) ja “Kaotajate” soundtracki (siiski, kuigi ma arvasin, et see ei meeldi mulle, aga ta ükspäev hakkas meeldima). Homme ostan kardetavasti Dagö albumi või paar. Ja siis ma ikka veel ei ole Robbie Williamsini jõudnud, aga selle eest ma ei raatsi küll täishinda maksta…
Mul põhimõtteid muidu peaaegu ei olegi, aga on kaks asja, mida ma lihtsalt ei suuda teha: autoga punase tule alt läbi sõita ja eesti muusikat varastada. Ülejäänud on ikka nii, et ma arvan, et ei peaks, aga vahel ikka teen. Kuigi süda valutab.
Mida teie mitte kunagi ei tee, kuigi võimalus ja vahel ka vajadus on?
whatever 