but the stars we could reach were just starfish on the beach

ETV tütarlastekoori Tormise-kontsert hämmastas mind põhiliselt sellega, KUI palju pauerit ikkagi on selles, kui oled 16. Vähe on asju, mida selle abil ära ei saa teha. Raua needmine paraku on üks neist vähestest asjadest – ma ei suuda siiamaani päriselt uskuda, et nad siiski üritasid.

3 kommentaari “but the stars we could reach were just starfish on the beach”

  1. Kusjuures, mina ei ole kunagi aru saanud sellest 16 ja paueri jutust. Mul on tunne, et selles, kui oled 32 on ikka võrreldamatult rohkem pauerit, sest siis enam see ebakindlus ei varjuta, et äkki sa ikka ei saa maailma asjadest aru :D

  2. kus need ebakindlad 16-aastased sul on?:D just 32selt hakkab segama see teadmine, et sa päris kõike siiski ei tea.

    aga tegelikult mõtlesin ma seda pauerit siinkohal mingis märksa… füüsilisemas mõttes. 32selt peab nägema vähemalt poole rohkem vaeva, et samasugusel moel lihtsalt kohal olla.

  3. Kamoon, Oudekki, näita mulle seda 16.aastast, kes ei arva, et just tema teab kõige täpsemalt, kuidas maailma asjad käivad (ja kuidas nad veel siis käima hakkaksid, kui sel 16-aastasel otsustada lastaks!)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: