at the end of a storm there’s a golden sky

tellimuspostitus: M küsis, milliseid podcaste ma praegusel ajal kuulan.

kuidas sa tead, et oled täiskasvanud: kuulad raadiost tundide kaupa poliitikasaateid

suurema osa ajast püüan järje peal püsida Alastair Campbelli (kunagine Labouri peaministri Tony Blairi… pressiesindaja? official spokesperson) ja Rory Stewarti (endine tooride parlamendiliige) loodud sisuga, aga need kaks jõuavad rääkida rohkem kui mina kuulata. iga nädal on neil The Rest is Politics tavasaade ja lisaks veel eraldi saade kuulajate küsimustele vastamiseks; ja siis on Leading, kus nad intervjueerivad päris kõrge profiiliga inimesi, nt viimati oli Angela Merkel ja kohe peaks välja tulema Bill Clintoniga osa. Alastairi ja Rory vestluste eesmärk on “to disagree agreeably”, mis tuleb neil üsna hästi välja – üks on Labouri ja teine Tory taustaga, nii et päris ühel meelel nad suures osas asjades ei ole, aga samas on nad mõlemad oma parteidest mässumeelsuse eest välja visatud, ja see mässumeelsus seisnes mõlemal puhul… liigses tsentrismis. nii et omavahel tülli minna pole neil ka soovi ega põhjust.

kui ma vähegi jõuaks (või Ameerikas elaks), siis kuulaksin kindlasti ka TRIPi USA versiooni, kus vestlevad Anthony Scaramucci ja Katty Kay – see oli kuni sügiseni põhifeedi peal ja ka uskumatult hariv ja meelelahutuslik (sest Scaramucci), aga tõesti on mingi piir, kui mitme riigi poliitikaga ma end nii süvitsi kursis hoida jõuan. see kõik ju vananeb ka jube kiiresti ja kui mingid osad on vahele jäänud, pole neid suurt mõtetki tagantjärele enam kuulata.

samamoodi päevapoliitilised on For Wales, See Wales ja Hiraeth Pod. Hiraeth on päris professionaalne ajakirjandus, samas kui FWSW-i teevad üks vabakutseline ajakirjanik ja kaks koomikut ja nad ise kirjeldavad end kui “kanep, kui Hiraeth on crack”. no mis ma oskan öelda, ma läksin cracki otsima pärast vähem kui kümmet episoodi kanepit ja tagasiteed ei paista. minu meelest on õudselt huvitavad mõlemad, YMMV. need on kõik kenasti inglise keeles, nii et kes julgeb, võib proovida.

Y Podlediad Dysgu Cymraeg ei ole inglise keeles. see on kõmri keele õppijate podcast, kust saab kuulata vestlusi inimestega, kes ei räägi seda keelt emakeelena. sisu mõttes see nii tohutult hariv vb ei ole, sest eks need teemad ja küsimused on kõik enamasti samad: kust sa pärit oled, mis sind Walesi/kõmri keeleni tõi, kuidas õppimine edenes, mis su lemmiksõna on? aga räägitakse kenasti aeglaselt ja enamvähem lihtsate sõnadega ja kuulamise harjutamiseks on see palju rahuldustpakkuvam kui tavalised raadiosaated, mida ma ikkagi ei jõua päriselt ära protsessida.

People I (Mostly) Admire – seda teeb üks neist Freakonomicsi Stevenitest, Levitt. natuke sama vaib mis Leadingul, ta ka lihtsalt valib inimesi, kellel tema meelest võiks olla huvitavaid asju rääkida, ja intervjueerib neid. Leadingus on enamasti (mitte alati) poliitikud, aga Levittil on teadlasi ja sportlasi ja ettevõtjaid ja kirjanikke jne. ma vahel mõtlen, et äkki selle podcasti aeg on mu jaoks nüüd ka möödas ja mis ma sealt ikka saan, aga siis ilmub ta välja mingi täiesti ootamatu külalisega, keda on täiesti ootamatult huvitav kuulata. viimati nt sattusin saate peale PETA asutaja Ingrid Newkirkiga – ma ei teadnud sellest inimesest enne midagi ja PETAst ei osanud ka suurt midagi arvata, nii et mõtlesin vahele jätta kohe, kui saan peatuda ja “next” vajutada (olin jälle kiirteel ja ei tahtnud telefoni näppida), aga sellest intervjuust õhkas sellist kirge ja kaasaelamist, et kuulasin mõnuga lõpuni. vaatan praegu, et välja tuli see osa augusti lõpus, nii et umbes viieteist osa jagu maas olen selle podcastiga. aga need intervjuud jällegi ei aegu, nii et las nad siis ootavad.

eesti keeles kuulan eelkõige kaht raamatuteteemalist podcasti, Loetud ja kirjutatud ja Raamaturännak. et kas ühest ei piisa? võiks ju, aga L&K kuidagi kaotas mu jaoks suurema osa oma särast, kui Valner Valme saatejuhtide hulgast lahkus, ja kuna Eia Uus umbes siis just enda omaga alustas, mõtlesin seda ka proovida ja hakkas üsna meeldima. kahjuks on Raamaturännak üks neist podcastidest, mida ma näiteks autos kuulata ei saa (või jalgrattaga, kui mõni auto mööda sõidab) – võiks ju arvata, et Rahva Raamatu rahastusega saab asja korralikult teha, aga ikka on nagu ämbris lindistatud see. kahtlustan, et videovaatajatele orienteeritud pigem. raamatupodcastide kuulamisega olen ka sellises seisus, et mul on ikka veel ootel need osad, kus soovitatakse head suvelugemist :P aga ega raamatud ise kuhugi ei kao ja pole vast hullu, kui neist alles aasta hiljem kuulen?

Keelesäuts ja Lugu laulust – need on mõlemad mu jaoks sellised… vahepalad. head mõneminutised jupid, mille sätin oma kuulamisnimekirjas pikemate ja tõsisemate saadete vahele ja kui neid korralikult kuulata viitsin, siis saan enamasti midagi uut teada ka (aga kui ei viitsi, ei jää millestki olulisest ilma). muidugi seal on see oht, et pärast päev otsa mingi lollakas Kuldse Trio või Kukerpillide lugu kummitab. aga samas olen teinud imelisi avastusi selle suunal, kust on võetud näiteks sellised laulud nagu “Viimne ratsu” või “Me armastame suplemist”, nii et jah. risk, mis on väärt võtmist.

Ööülikooli hoian oma feedis küll lihtsalt mingist… nostalgiast. ei mäleta, millal viimati mõnd osa sellest päriselt kuulasin. tihti vaatan kas lektori nime või loengu pealkirja ja kustutan faili kohe maha, sest kõigi seltsimeeste kunstiteadlaste ja religiooniloolaste jaoks ei ole mul elus aega. aga mingid osad on mul seal ikka varuks, milleni plaanin kunagi jõuda, nt on neil oktoobris esinenud Marko Veisson ja seda meest ma olen alati valmis kuulama.

last but not least: Müstiline Venemaa. Vseviov on seda saadet teinud oluliselt rohkem aastaid kui mina seda kuulanud olen, aga ma olen jõudsalt järele võtnud talle! hetkel, jah, olen jälle mõned kuud maas ja ega mul kogu arhiiv ka läbi pole kuulatud, aga ma olen Vseviovist ikkagi tükk maad noorem, nii et ma pole lootust kaotanud. ja see on jälle selline sisu, et pole ju vahet, kas ma viin end Praha kevadega kurssi 2024. või näiteks 2028. aastal.

kaheteist podcasti peale on mul hetkel 83 kuulamata saadet, nii et… uusi juurde soovitada ei ole vaja, aitäh :D aga te võite rääkida ikka, mida teie kuulate.

One thought on “at the end of a storm there’s a golden sky”

  1. Jei! Leidsin kaks uut huvitavat taskuhäälingut, millele end kuulajaks registreerisin.

    Aitäh, Kitty!

Leave a reply to Maris Albert Tühista vastus