pwy sy’n dwad dros y bryn yn ddistaw ddistaw bach

hakkasin lennukis oma selle aasta märkmikku algusest peale lugema, natuke selleks, et näha, kas saab igasugustest to-do nimekirjadest veel midagi enne aasta lõppu maha tõmmata, aga põhiliselt sellepärast, et mu ainus kaasavõetud raamat ei pakkunud mulle huvi (vt ka: kõik raamatud on igavad, tahaks telefoni rullida, aga lennurežiimis on telefon ka igav). ja leidsin kohe algusest, 5. ja 6. jaanuari vahelt lehekülje, mille olin pealkirjastanud “blogiteemad”. absoluutselt ei mäleta sellise nimekirja sisseseadmist. ja kahjuks ei ole sellest suuremat abi isegi blogimisega jõuludeni väljavedamise osas (endiselt ei ole mu peas mitte ühtegi mõtet ja nii on õudselt raske iga päev mingi tekst kirja panna siia:S), sest…

nimekirja esimene punkt on “oravad”. mis oravad?! mul ei ole udust aimugi, millal ja miks ja mida olen ma plaaninud kirjutada oravatest. vaatasin igaks juhuks telefoni fotoalbumisse (kui seda ei oleks, siis ma ei suudaks üldse enam midagi meenutada oma elust) ja ma ei ole isegi ühtegi oravapilti teinud see aasta. peale selle:

ise paneks ka sellise sildi üles, kui orav oleks

aga see on oktoobrikuisest Lake Districtist, nii et ei seleta ikkagi, miks ma kirjutasin jaanuaris märkmikku “oravad”.

järgmine märksõna on “raamaturänt” ja ma jälle ei tea, mida ma sellega mõtlesin. ju ma olin millegi peale vihane raamatutega seoses, aga mis see olla võis? (üks teooria mul tegelikult on: äkki just see, et inimesed ajavad audioraamatute suhtes nina püsti ja ütlevad, et see pole lugemine ja et “nemad küll ei suuda kuulamisele keskenduda”. you do you, aga selle peale minna väitma, et _keegi teine_ pole raamatut lugenud/sellest aru saanud, sest ta kuulas seda, on üpris kitsarinnaline.)

ülejäänud teemadest saan ma vähemalt aru, sest mõttes, et mul on mingi üldine idee, mida ma võisin mõelda, kui ma nad kirja panin. kahjuks ei ole ma kirja pannud, mida ma neil teemadel siis öelda oleksin tahtnud. võibolla ma ei teadnud veel ja plaan oligi, et neil teemadel võiks mõtiskleda ja siis äkki midagi öelda? no siin on kirjas asju a la “alkohol” ja “raha”, aga hetkeseisuga mul ei ole jällegi kummagi kohta mingeid erilisi arvamusi.

“märkmik” olen siia ka kirjutanud. kuskil (Ritsiku juures?) keegi (Klari?) imestas, et kellel üldse on tänapäeval märkmik. vot mul on, sest nagu näha, ei tea ma mitte midagi, mida ma ei ole kirja pannud (või üles pildistanud), ja neid asju, mille olen kirja pannud… tean ka väga uduselt.

ja ikkagi, mis oravad?!

10 kommentaari “pwy sy’n dwad dros y bryn yn ddistaw ddistaw bach”

  1. Mul jälle ei ole nagu üldse mitte mingeid raskusi blogimisteemade leidmisega. Võin suvalisel teemal kirjutada =)
    Nt ORAVAD

    Totorol on parem, aga ma kardan, et tema oravahulluse ajad on möödas. Pole enam nii noor ka, aga see praegune haigus on tast järgi jätnud kangete puusadega väsinud peni ja ma kardan, et isegi orav ei tiivustaks enam eriti.
    Samas – isegi orav. Isegi!
    Sest oravad on tema nõrkus ja ei saa öelda, et see oleks haruldane – aeg-ajalt ma näen kas karikatuuri koerte rabanduse kohta korraga mitut oravat, postiljoni ja kassi korraga nähes, või loen Epu kommentaari, et ta ei saa aru, mis VÄRK koertel nende oravatega on.
    Samas siiski: kõik teavad, et nagu koer ja kass jne.
    Koertel ja kassidel on Värk.
    Aga kasside osas on Totoro rahulik. Ok, ilmselt on ta rahulik, kuna meil on kass kodus, enne ta oli ka kasside osas mõnevõrra elevam, aga mitte kunagi ei ole ta kassi nähes hakanud nii kõvasti rihmast tirima, et ma lasen jalutusrihmast peaaegu lahti ja klammerdun siis kahe käega ta kaelarihma külge, sellal kui koer õhupuudusest kõõksub ja edasi veab. Üritab jõuda puu juurde, mille otsas orav vähemalt pealtnäha täiesti ükskõikselt ringi jookseb.
    Inimesed on kohkunult kõrvale tõmbunud, kui Totoro kähisedes end orava suunas surub ja mina üritan teda tagasi hoida.
    Hüüdsin üle õla: “Ta nägi oravat, vabandust!”
    Ükskord jooksis orav meie eest läbi ja aia alt sisse ja Totoro ehmatas aias olund naist, üritades sealtsamas madalalt aia alt sisse trügida. (Lootusetu – ainult nina mahtus.)
    Ta on huvi, innu ja uudishimu täis pilguga läbi otsinud puud, kus otsas eelmisel korral oravat nägi.

    See kõik oli ikkagi mitu aastat tagasi, kui ta oli veel noor ja kirglik. Nüüd ta on huviline ja tõmbab orava poole, ent kui ma ütlen, et lähme edasi, tuleb. Vahepeal tagasi vaadates.
    Ükskord ta ei näinud oravat. Nii naljakas oli koeraga jalutada, kui vaevalt kahe meetri kaugusel jookseb orav mööda maad teise puuni ja koer üldse ei märka, üldse ei erutu ega tiri rihmast. Või ei ole naljakas õige sõna … selline tunne oli, nagu oleks ma pahandust teinud laps, kes loodab, et pättus välja ei tule.

    Ei, ma arvan ka, et oravad on lahedad ja nunnud ja kuidas nad jooksevad mööda maad, puid, elektrikaableid, on iga kord imeline vaatepilt. Tekitab sees mingi nimetu hea tunde. Siili nähes on seesama – lihtsalt — hea tunne.
    Aga mida Totoro oravaga teha tahtis, ma ei ole kindel.
    Ta ei ole mu meelest eriline murdja – pole kedagi kunagi hammustanud. isegi mitte näksanud. Ei inimest, ei teist koera. Isegi Karu (mu kass) mitte, kuigi tema suunas on ta teinud kõige agressiivsema liigutuse, mida ma näinud olen – avatud suuga äkiline peapööre kassi poole
    Minu meelest ta lihtsalt arvas, et vot orav on ideaalne sõber. Vaja ainult temaga piisavalt lühedaseks saada, et ka tema seda taipaks.
    Aga vbla ma eksin ja tal on lihtsalt mingi koeralik ürgkirg oravate suhtes.

    1. … ja sellepärast oledki sina kirjanik ja mina ei ole :D v hea oravajutt!

      muide just lugesin artiklit sellest, et ameerikas on oravad hakanud endast väiksemaid närilisi küttima ja sööma. see on creepy.

      1. Ohmistemüüd …
        (kiitke veel, kiitus nii meeldiv)

        Aga lihasööjad oravad on lahe =) Nii et hoopis nemad saavad oma ajud lihaga tööle ja hakkavad inimesega konkureerivaks intelligetseks liigiks!
        (Jaa, ma tean, et lihasöömine ja selle abil aju toitmine on ainult üks teooria, teine on, et küpsetamine oli võti, tulega töödeldud toidust sai rohkem energiat – aga mu meelest tule kasutuselevõtt on juba intelligentsi arengu suur märk!)

      2. Närilised on primaatidele ka põlvnemispuus suhteliselt lähedal, miks ei võiks ka sealt harust midagi sarnast tulla.

  2. Mina imestasin jah nende märkmikkude üle. Ma ise ei oskaks sellega midagi peale hakata, aga ega see näitabki minu kohta oluliselt rohkem, kui teiste inimeste kohta :D

    Kuigi, kuigi – mul jõusaalis on palju aastaid kasutusel märkmik ja pastakas, kuhu ma iga trenni üles kirjutan. Neid kaustikuid on kogunenud juba päris palju ja ma võin kasutada ükskõik mis treeningprogrammi ja sellega kooskäivat äppi, kaustik ja pastakas on ja jääb! Kusjuures jõusaalimärkmikule mul on ÜLIspetsiifilised nõudmised ja neid on väga raske leida. Kui leian, ostan kohe mitu tükki korraga :D

    Jah, ma olen ainuke inimene, kes kaustiku ja pastakaga jõuksis käib. :D

    1. Ei ole ainuke, ma näen üsna sageli märkmikega sportlasi, nii alustajaid (kes ilmselt treeneri käest saadud kava jälgivad), kui ka neid, kes aastaid trenni teinud ja isegi erisugustel võitlustel osalenud. Ma ise kirjutan vahel oma Garminisse treeningu lahti, aga enamasti ei viitsi väga.

      1. 1. peab olema pehmete kaantega. 2. peab olema selle kummiga, mis kaante ümber käib ja neid koos hoiab. Kuna ma hoian seda selles trennikotis, mis minuga jõusaalis kaasas käib, siis ma tahan, et pastakas oleks sellesama märkmiku vahel, ja kui on pehmete kaantega ja kummiga kinni, siis pastakas seisab seal vahel ja ei kao kotti laiali. Selliseid märkmikke on päris keeruline leida, sest arusaadavalt ei soovi ma selle eest eriti raha maksta, sest see elab ühes kotis koos tõsterihmade ja lekkiva vedela talgiga jms.

Leave a reply to kitty Tühista vastus