sel nädalal juhtus minuga üks asi, millest olen alati salamisi unistanud, aga kunagi pole päriselt uskunud, et nii lähebki – meie koori dirigent palus mul välja pakkuda mõne eestikeelse laulu, mille me võiksime selgeks õppida ja oma repertuaari võtta. (me, eks, ei ela enam Londonis, kus iga juhuslikult valitud viieliikmelise seltskonna peale on ette näidata kuus emakeelt ja kedagi ei huvita – siin olen mina diversiteedi kehastuseks! kooris on umbes kolm kõmri emakeelega inimest – kõmri keeles me muidugi laulame, Eisteddfodi lavale poleks muidu lubatud – ja hiljuti liitus üks prantsuse proua, aga “Cantique de Jean Racine” on meil juba enamvähem selge, nii et eesti keele lisamine katakski kõik keeled, mida keegi sellest toatäiest rahvast korralikult oskab. veider veits. aga samas loogiline, et siis nii teemegi.)
tegin pokkerinäo pähe ja ütlesin, et jaa, ma mõtlen selle peale ja panen mõned ideed kirja… aga endal süda juubeldas sees, sest otse loomulikult on mul parimate maailmaga jagamist väärivate eesti koorilaulude edetabel peas juba ammu olemas. kas teil on ka või te olete normaalsed?
nii et läksin koju ja panin kirja oma esikümne, võttes arvesse seda, et ülemäära tekstirohkete lauludega need vaesed inglise monoglotid ilmselt ikkagi toime ei tule ja et kui laul on isamaaline, peaks ta seda olema nii enamvähem universaalselt, st võiks käia Walesi kohta sama hästi kui Eesti kohta. no et kui te imestate, kuhu “Tuljak” jäi või mis “Ärkamise ajal” viga on (oh, see oleks muidu nii hea lihtne laul, seal on hullult vähe sõnu). noh ja paraku tuli ka nais-, mees- ja lastekoorilaulud välja jätta seekord.
vabalt võin jagada ka oma nimekirja, ma tean vähemalt, ee, ühte inimest, keda see huvitab :D järjekord on suvaline või õigemini enamvähem see, kuidas mulle asjad meelde tulid, kui ma hakkasin üles kirjutama.
Vinter/Vetemaa, “Laul Põhjamaast” – teate, kõigil on mesipuu ja mesipuu, aga minu jaoks on ikkagi see kõige hümnilikum neist lauludest, mis ei ole päriselt hümn. ja milline võimalus õ-tähe rahvusvaheliseks populariseerimiseks!
Lüdig/Kuhlbars, “Koit” – ma ei tea, kas keegi iialgi on seda esitanud mingis muus kontekstis kui laulupeo avamisel? aga jube hea lühike laul tegelikult, pluss siia käib juurde see tore lugu, kuidas Kuhlbars need sõnad kümne minutiga valmis kirjutas ja siis Lüdig ei saanud alla jääda ja tegi viieteist minutiga viisi juurde, seitsmehäälses seades. suht vähetõenäoline, et see päriselt ka just täpselt nii oli, aga legendiks ikka ilus :)
Härma/Haava, “Ei saa mitte vaiki olla” – ma tean, et see on tegelt naiskoorilaul, aga sellest on segakooriseade täitsa olemas (isegi meeskoori esituses olen kuulnud). see on 1) väga ilus, 2) üsna lühike, 3) ainus eesti koorilaul, mis mulle pähe tuleb, mille nii sõnade kui viisi autor on naine. noh, kui me jätame välja laulupidude jaoks seatud Kadri Voorandi või Liisi Koiksoni vms laulud (millisel juhul ka on ikkagi vaja Tõnis Kõrvitsat või Rasmus Puuri või kedagi sellist). lisaks läbisin õrnas eas kaheksa aasta jagu Miina Härma teemalist indoktrinatsiooni, nii et.
Mägi/Runnel, “Siin mu rõõmumaa” – okei, see on see üks laul siin nimekirjas, mida pole kunagi laulupidudel esitatud, ja kas ta Cantorion Rhosile jõukohane on, on ka suht kahtlane, aga ma pidin! esiteks, Ester Mägi. ega meil peale tema ja Miina Härma tegelikult rohkem kooriheliloojaid naisi polegi päriselt ette näidata. (okei, Piret Rips, aga tal on rohkem nagu lastekoorivaib mu jaoks ja ma ei suuda ühtegi ta laulu tegelikult nimetada peast.) teiseks, Runneli tekst… kust ma isegi alustan. “Pigitraadiga pandud, koormaköiega köidetud, suure sõlmega seotud süda siia-maa paika…” vot see on isamaaluule. ilma igasuguste surmatuulte ja -kuulideta. ja siia otsa kogu maailmakirjanduse kõige ilusam fraas: “me liigume loogeldes loojangu poole”. seda teavad kõik muidugi Rannapi viisiga, aga mulle meeldib Mägi versioon rohkem. ühesõnaga, mulle hullult meeldib see laul.
Uusberg/Liiv, “Muusika” – ma ei tea, kas asi on minus, aga 21. sajandi koorilauludest nagu väga palju näiteid ei tulegi pähe, kõik popimad asjad on ikka poplaulude seaded. aga Uusberg kirjutab päriselt koorimuusikat. ja kas ma pean lisama, et omg kui ilus.
Tormis, “Ringmängulaul” – puhas sohk, sest see ei ole isegi eesti keeles alustuseks… kuigi ma ilmselt pääseks sellega ära, sest kes siin ikka eesti ja ingeri keelel vahet teha oskab. aga esiteks jällegi, ma ei saa teha mitte mingit eesti muusika nimekirja või edetabelit ilma Tormiseta, ja teiseks on see ainus laul maailmas, mida ma tean, kus viis on otsast lõpuni aldi käes :) ja no üks väheseid laule, mis pähe tuleb, mis ei räägi ei laulmisest ega isamaast. ega jumalast.
Sisask, “Sanctus” – ma olen oma elus laulnud missasid… kui mitte kümneid, siis igal juhul kümmetkonda erinevat, ja see “Eesti missa” Sanctus on mu lemmik. mitte ainult sellepärast, et ta on eesti keeles, aga sellel on oma osa. (ja ma olen Urmas Sisaskit oma autos sõidutanud. ta oli veits purjus, aga muidu väga tore.)
Aapo Ilves, “Leelo” – võru keel pole ka päriselt eesti keel, aga see vast ikkagi läheb arvesse. see on tegelt uskumatult meeleolukas laul, kuigi sellest nagu ei tundu olevat salvestusi, mis seda päriselt edasi annaks (selles Uma Pido omas, mis lingitud, olen ma laval, aga sealt koori seest vaadates tundus kuidagi veel hoogsam see asi). hästi laheda tekstiga laul. ehkki võru keel teeb absoluutselt iga teksti lahedaks. no ja siingi on suht palju kordamisi ja niisama leelotamist, mis võiks ju sobida neile, kes võru keelt veel nii hästi hääldada ei oska.
“Viire takka” – mulle tuli endale millalgi üllatusena, et seda loetakse rahvalauluks, tundub selle jaoks nagu… liiga uus? (need meresõidumasinad seal loos on Krimmi sõja aegsed briti dessantlaevad. jah, selline hällilaul.) ja tuntud on ta pigem nagu lastekoorilauluna, aga jällegi, annab küll laulda segakooriga ka.
Sarapik/Liiv, “Ta lendab mesipuu poole” – okei, OKEI, ma võin ju viriseda, aga objektiivselt võttes on see ilus laul nii sõnade kui viisi poolest ja peaks sedasorti nimekirjas ikkagi sees olema. ja kui peaks juhtuma, et seda siin Walesis kuulen, olgu siis meie koori või kellegi teise esituses, siis raudselt poetan ka pisara. lihtsalt mul oli vahepeal ikka hirmus üledoos sellest laulust ja mulle endiselt tundub, et teda võiks ühendkooriga laulda naaatukene harvemini kui kaks korda järjest iga viie aasta tagant.
kui kümme täis sai, panin nimekirja otsustavalt lukku ja saatsin ära, sest Ruthil on mitu koori dirigeerida ja päevatöö ka teha, ta ei saa kogu eesti koorumuusikat läbi kuulata. aga kui saaks, siis mis te talle veel pakuks?
whatever 
Ma ei paku midagi, sest minu koorilaulu-teadmised on sellised lastekooris laulnu teadmised, mis phmt mahuvad idee alla “aga see laul, mis me 1992 õppisime, oli ka ilus ju”.
Kuigi naised toredad, annan hääle Põhjamaale.
Mis sa ei kavatsenud avalikku hääletust korraldada?
Tekkis ise.
OOOOO. Keegi. Lõpuks. Ometi. Küsis!!! Sööstan oma youtube “Laulukas” pleilisti poole ja:
“Kodutee”, “nii sõnade kui viisi autor on naine”. https://www.youtube.com/watch?v=2tD8VZ3-OxQ
“Väike eestimaine laul”, Tüür-Tungal, https://www.youtube.com/watch?v=Pe_8ue-khWs
Hoogsamat ja uuemat: Sata-Sata!!!, https://www.youtube.com/watch?v=32WPlX-ShJM
Kõige ilusam laulupeo laul üldse on minu arust Tauno Aintsi ja Jaan Pehki “Kordamiseks”. See on mudilastele, väliskoorile kindlasti ei sobiks ja youtubes on ta vist ainult kogu laulupeo salvestuse sees, kui sedagi – ERR _vist_ paneb need üles, aga neid pärast leida on väga raske.
Internetist on näha, et “Muusika” on mitte-eesti kooride seas populaarne. Suhteliselt napid sõnad ja aeglane tempo – ilmselt on suhteliselt kergem õppida? Mitte et võõrkeeles laulda lihtne oleks…
Edu valimisel ja õppimisel ja laulmisel :)
https://arhiiv.err.ee/video/vaata/xi-noorte-laulu-ja-tantsupidu-maa-ja-ilm-xi-noorte-laulupidu-maa-ja-ilm?t=2125 siit leiab selle Aintsi üles – aga otsimise käigus sattusin tolle peo eelmisele laulule, Arne Oit/Ellen Niit, “Suvelaul” (samas videos 32. minuti kandis), mis on minu läbi aegade lemmikmudilaskoorilaul. kuulsin seda esimest korda oma kooli mudilaskoori esituses, kui käisin esimeses klassis (mudilaskoori võeti alates teisest) ja see oli see hetk, kus otsustasin, et ma tahan ka kooris laulda. no ja vaadake, kuhu see mind viinud on, mul oli tänaseks muid plaane ka, aga jälle olen mingis laulupeovideote ussiaugus sügaval sees ja ei tee midagi sisulist:D
“Muusikaga” on minu meelest see värk, et ta nii kohutavalt lihtne ei olegi (ma helihargiga kontrollinud pole, aga kommentaarid väidavad, et isegi Uusbergi enda kammerkoori esitus Youtube’is ei püsi helistikus päriselt:)), populaarsuse taga on pigem ikkagi see, et tegu on päriselt hea ja originaalse kaasaegse kooriteosega, mis samas tõesti paitab kõrva ja hinge.
Sata-sata meeldis mulle ka kohutavalt! Ja, mis jube oluline, lauljatele endile ka:)
Ellen Niit on lihtsalt geenius. “Suvelaulu” tean hästi, mitte küll peast, mulle ka väga meeldib. Tulin mingilt koorikontserdilt tagasi ja muudkui ümisesin seda.
“Muusikat” ei tahtnud ma alahinnata, sealne harmoonia tundub oma ilu kõrval ka keeruline. Ma olen seda kuulanud… ee… sada korda ehk? ja just Uusbergi enda koori laulduna. Õnneks mu koolitamata kõrv ei taba vigu ära. Ma olen kogu saadaoleva Uusbergi läbi kuulanud ja ilmselt on mul tast veidi küllalt :)
Veel üks kammerkoori laul, kus on naine nii helilooja kui dirigent:
“Me hoiame nõnda ühte”, Katrin Kuulpak ja Paul-Eerik Rummo sõnad.
https://www.youtube.com/watch?v=HnWeVyaGh_4
Ma pidin nüüd selle peale guugeldama, et milline see “Suvelaul” on. Ja see oli üks mu lemmikuid laule lapsena. Kooris ma pole küll kunagi laulnud, sest sinna mind ei võetud. Aga ETV’s oli selline tore lastesaade nagu Lauluvanker, kus Tallinna laululapsed laulsid (vist juba siis Ave Kumpase juhendamisel) ja see oli üks neist lauludest sealt saatest.
Palju õnne unistuse täitumise puhul! Mina hääletan kohe kahe käega ‘Muusika’ poolt! Minu jaoks kõige ilusam Eesti koorilaul! Otse südamesse ja hinge. Nagu merelaine- tuleb vaikselt kaugusest, siis suure hooga lööb rannariba ning siis taganeb taas vaikselt tagasi avamerele. Täielikult uputab emotsioonidesse.
Sinu koori jaoks minu arvates ka hea lühike ja pole palju sõnu, aga meloodia poolest liigutav. Tegelikult vahet ei ole mis laul lõpuks valitakse, aga kui selgeks saab, siis palun palu kellegil seda ka filmida ning näita siis ka meile… või kutsu otse kontserdile ;)
Siis kui mõelda, et võiks ikka päris eestiomane muusika olema, peaks regilaulu pakkuma. “Üksi pole keegi” on vist kõige puhtam laulupeol olnd regilaul, aga “Puu on puude kõrgune” on sarnane. Regilaulud on monotoonsed ja eeldavad väga tugevat solisti, nii et ma neid ei valiks, kuid ikkagi, see on meie moodi laul!
“Üksi pole keegi” – Tauno Aints + rahvaluule, https://www.youtube.com/watch?v=6fq-R8COvLU
Kooriheliloojaid naised, viimastel laulupidudel on võetud Voorand ja lastud tal koori jaoks kirjutada, see ju loeb? Ehk mitte ei ole võetud olemasolev laul (nagu Pokineni “Paradiis”, mis on täiesti nutma ajavalt ilus iseenesest) ja koorile seatud, vaid palutudki tal laulupeo jaoks teos luua. “Kullatera” ja “Aga tule”.
Lüdigi “Koidu” lugu mina usun :) ja viimati me laulsime seda öösel _pärast_ laulupidu meie pool. Oled järgmisel korral väga oodatud! Sedasama “Üksi pole keegi”-t, mis mul hetkel klappidest tuleb, laulsime ka!
Uhh. Mul on sinu ja sinu koorilaulu ja sinu kirjutiste üle nii hea meel. Aitäh!!!!
Pille nimetas FB-kommentaaris Uusbergi “Õhtu ilu”, mis on puha regilaul ja samas puha Uusberg ja jällegi nutmaajavalt ilus, aga jah, vajab kaht tugevat solisti ja meil on siin võtta… null :D (muidu mumst hea näide, et monotoonsuse võib regilaulust täitsa kenasti välja seada:))
Naisheliloojatega on sul hea point, et kui olla sügavamalt sees selles mudilas-laste-naiskooride (või nagu olen õppinud siin ütlema, “upper voice choirs”) skenes, siis neid ikka leidub. sama lugu noorte naisdirigentidega, keda on ka jumala palju seal mudilaste ees! aga olles viimased paarkümmend aastat ikkagi segakooris laulnud, ma lihtsalt ei tea neid ja nende laule piisavalt hästi, nii et tore, et jagad. Ma nt ei teadnud, et see kullatera-laul on kohe koorile kirjutatud.
(ma ei tea, kas mu kommentaar hävis või läks toimetamisele, igaks juhuks uuesti)
Ellen Niit on lihtsalt geenius. “Suvelaulu” tean hästi, mitte küll peast, mulle ka väga meeldib. Tulin mingilt koorikontserdilt tagasi ja muudkui ümisesin seda.
“Muusikat” ei tahtnud ma alahinnata, sealne harmoonia tundub oma ilu kõrval ka keeruline. Ma olen seda kuulanud… ee… sada korda ehk? ja just Uusbergi enda koori laulduna. Õnneks mu koolitamata kõrv ei taba vigu ära. Ma olen kogu saadaoleva Uusbergi läbi kuulanud ja ilmselt on mul tast veidi küllalt :)
Veel üks kammerkoori laul, kus on naine nii helilooja kui dirigent:
“Me hoiame nõnda ühte”, Katrin Kuulpak ja Paul-Eerik Rummo sõnad.
https://www.youtube.com/watch?v=HnWeVyaGh_4
https://open.spotify.com/track/56cMXmGZnknTdQOdYVFCvk?si=Q9VkuELARZaPXG8TTUTrJQ
hämastaval kombel pole ma neid Tormise jaanilaule kunagi laulma sattunud, kuigi muidu olen teda esitanud tervete tsüklite kaupa eri kooriliikides, mudilaskoorist alates :) aga jaa, see on ka väga hea!
üldse Tormis on mulle õudselt hingelähedane, kuigi ma tema teostest teistele soovitada nii palju ei oskagi. ta kuidagi kõnetab mind nii sügaval tasandil, et ma ei oska seda seletada ega põhjendada, ja ma ei julge eeldada, et teistele mõjub samamoodi. nii et kui keegi lihtsalt kuulaks minuti ja kehitaks õlgu, et meh, siis ma ei oskaks neile seda kuidagi ette heita ka.
Imeline! Üksiti väga huviline järje suhtes, et mis siis välja valitud saab.
Tervitab
Tiim Muusika ja meresõidumasinad
Pärt Hällilaul. Vähe sõnu ja imeilus
on! aga vajab vist orkestrit ka, või vähemalt ma pole kunagi kuulnud teda a cappella esitatavat? (tegelt kiire googeldus ütleb, et originaalis naiskoorile ja klaverile, aga ma isegi ei kujuta teda ette ilma selle pizzicatota:))
ma laulan naiskooriga, nooti tahad, kirjuta
ma pakuks Tormiselt juurde veel “Viis eesti rahvatantsu”, millest mõnel on väga vähe sõnu!
ja ma olen see ketser, kellele meeldib Härma “Mu isamaa on minu arm” rohkem kui Ernesaksa oma.
Sisaskil on veel hästi ilus “Ave Maria” ja eriti “Ood armastusele”.
kas Ehala “Kodulaul” on liiga tekstiline?
Härma? ma arvasin, et selle tegi Kunileid.
Kuigi vbla on Kunileid tema pseudonüüm?
Igatahes mulle meeldib see ka rohkem ja ikka kohe kõvasti rohkem.
/ei viitsi guugeldada
sul on õigus! Ma ei tea, kust minu teadvuses see Härma-seos tekkis.
oh, need viis rahvatantsu ei tulnud mulle tõesti üldse pähe – süüdistan asjaolu, et viimati laulsin neid mingi konkursikava raames ja selliste asjade harjutusprotsess on alati veidi traumeeriv, nii et ilmselt mu alateadvus püüdis mu vastu lahke olla seda blokkides :D
Kodulaulu püüdsime Londoni kooriga laulda millalgi kevadel ja tuli välja, et lisaks tekstirohkusele on see brittide jaoks liiga Ehala ka, nad ei händlinud üldse ära kõiki neid harmooniaid ja modulatsioone, millega meie nii harjunud oleme :)
Sisaski need laulud mulle ka jaa meeldivad, aga jälle oleks soliste vaja ja minu jaoks perfektne koorilaul saab ilma hakkama. Ja siis on tal veel surematu poistekoorihitt “Kiitkem südamest Mariat”, mida teoorias võib laulda segakooriga, aga ma ei tea, see tundub kuidagi vale mu jaoks. Sinna on ikka inglihäälseid poiss-sopraneid vaja :)
Ma ei tea, kas “Mu süda ärka üles” https://www.youtube.com/watch?v=5n5c2r0315o loole kooriseade on aga see kõlaks kooriga ilmselgelt imeliselt.