Loobun pretendeerimast emotsionaalselt küpse inimese tiitlile. See on ju lihtsalt võimatu! (grr, ma olen nii tige)
Loobun pretendeerimast emotsionaalselt küpse inimese tiitlile. See on ju lihtsalt võimatu!
(grr, ma olen nii tige)
“Arvutite ja meeste peale vihastamine näitab emotsionaalset ebaküpsust,” teatati mulle kõrvallaua tagant. Ma trükkisin selle teadmise välja ja kleepisin seinale. Et see mind vaos hoiaks.
“Arvutite ja meeste peale vihastamine näitab emotsionaalset ebaküpsust,” teatati mulle kõrvallaua tagant.
Ma trükkisin selle teadmise välja ja kleepisin seinale. Et see mind vaos hoiaks.
Peaks tegema kohe sellise postituste kategooria: TTÜ üllatab. Kes oleks osanud arvata, et peahoonele on juurde ehitatud korpus Vb? Kena pealegi. Seestpoolt vähemalt.
Peaks tegema kohe sellise postituste kategooria: TTÜ üllatab. Kes oleks osanud arvata, et peahoonele on juurde ehitatud korpus Vb? Kena pealegi. Seestpoolt vähemalt.
Ma ei ole ikka veel hästi aru saanud, kas see on ainult lastesaatetootjate või siis äkki hoopis kõigi täiskasvanud inimeste kuri vandenõu, et lapsi peab piinama nõmedate küsimustega. Jah, ma vaatasin jälle Laulukarusselli. “Kati laulab kooli mudilaskooris ja oma klassi ansamblis, käib jalgpalli- ja iluuisutrennis ning vanaisaga jahil. Kati, kelleks sa saada tahad, kas lauljaks, … Loe edasi “et me mets ei läheks metsa”
Ma ei ole ikka veel hästi aru saanud, kas see on ainult lastesaatetootjate või siis äkki hoopis kõigi täiskasvanud inimeste kuri vandenõu, et lapsi peab piinama nõmedate küsimustega. Jah, ma vaatasin jälle Laulukarusselli. “Kati laulab kooli mudilaskooris ja oma klassi ansamblis, käib jalgpalli- ja iluuisutrennis ning vanaisaga jahil. Kati, kelleks sa saada tahad, kas lauljaks, jalgpalluriks, iluuisutajaks või jahimeheks?” Ma kujutan ette, et vaene Kati mõtleb selle peale meeleheitlikult: “whatever, peaasi, et ma kunagi nii suureks ja lolliks ei saa kui Electra!” Ma olen kindel, et Kati tahaks tegelikult saada müüjaks, õpetajaks, kosmonaudiks (no ok, see vist ei ole enam väga in), presidendiks, emaks, programmeerijaks, mida iganes. Aga ei, loomulikult peavad seitsmeaastase eluunistused olema rangelt piiratud sellega, millise ringi või trenni ajad tema tunniplaaniga kõige paremini sobisid.
Laulavad nad see-eest ilusasti:)
Ja mis puutub metsasse, siis vabatahtlikud saavad ka istutada. Kui vahtrat ei anta valida, siis ma võtan männi. Nüüd peab ainult välja mõtlema, kuidas ma saan selle männi piisavalt omaette istutatud. Suur puudus on headest ronimispuudest.
Täna ma olen Tartus, sest ma tulin siia tööd tegema. Ma istun Wildes ja joon iiri kohvi ja teen oma igapäevaseid netitoimetusi, sest päeva jooksul pole saanud neid teha. Minu vastas istub mu kolleeg oma läpakaga ja õllega ja teeb oma toimetusi ja me naerame, et me näeme vist imelikud välja. Peaks üles panema sildi … Loe edasi “no võtkem näiteks tartu”
Täna ma olen Tartus, sest ma tulin siia tööd tegema. Ma istun Wildes ja joon iiri kohvi ja teen oma igapäevaseid netitoimetusi, sest päeva jooksul pole saanud neid teha. Minu vastas istub mu kolleeg oma läpakaga ja õllega ja teeb oma toimetusi ja me naerame, et me näeme vist imelikud välja. Peaks üles panema sildi This is not a date, arvab ta. Ega jah.
Ma olen mõelnud, et kui ma oleks Tartusse ülikooli jäänud, siis oleks mu maailm ilmselt palju pisem kui praegu.
björn says: muide su blogi viimane sissekanne on nii hea et kui mul oleks blogi ja mu viimane sissekanne oleks selline siis ma vist ei raatsiks enam kunagi sinna midagi kirjutada :D
björn says:
muide su blogi viimane sissekanne on nii hea et kui mul oleks blogi ja mu viimane sissekanne oleks selline siis ma vist ei raatsiks enam kunagi sinna midagi kirjutada :D
Teate. Te ei usu, aga ma elan teile kaasa. Teie armumistele ja lahkuminekutele ja igatsustele, tülidele ja leppimistele sõpradega, haigustele ja eksamitele ja lõputöödele ja reisidele ja õppesõitudele ja isegi arvutiprobleemidele (neile viimastele küll üksjagu vähem). Kõike, millest ma teie blogidest loen, võtan ma järsku nii imelikult isiklikult. Vahel ma tahaks, et ma teid tunneksin … Loe edasi “what if god was one of us”
Teate. Te ei usu, aga ma elan teile kaasa. Teie armumistele ja lahkuminekutele ja igatsustele, tülidele ja leppimistele sõpradega, haigustele ja eksamitele ja lõputöödele ja reisidele ja õppesõitudele ja isegi arvutiprobleemidele (neile viimastele küll üksjagu vähem). Kõike, millest ma teie blogidest loen, võtan ma järsku nii imelikult isiklikult. Vahel ma tahaks, et ma teid tunneksin ja et ma saaksin teile helistada ja öelda, et pole hullu, see läheb üle – või siis et ei lähe, oleneb, mis, eks ole:P Mõnikord ma tahaks teid sõbralikult noomida, et te nii lollid olete, ja mõnikord tahaks asjalikku nõu anda. Aga ma olen üsna kindel, et see kõik kukuks tobe välja. Lõpuks saab ikkagi igaüks oma eluga ise hakkama.
Ma arvan, et kui jumal on olemas, siis ta tunneb end umbes niiviisi:)
See, et laulupeolised istutavad miljon puud, on siiralt ja lihtsalt hea uudis. Eriti kui nad siis tõesti lasevad mul ka puid istutada, sest ma just hiljuti mõtlesin, et ma tahaks. Ja laulupeole laulma ma ju lähen. Kui ma saaksin puud valida, siis ma tahaks vahtra istutada.
See, et laulupeolised istutavad miljon puud, on siiralt ja lihtsalt hea uudis. Eriti kui nad siis tõesti lasevad mul ka puid istutada, sest ma just hiljuti mõtlesin, et ma tahaks. Ja laulupeole laulma ma ju lähen.
Kui ma saaksin puud valida, siis ma tahaks vahtra istutada.
CAUTION THIS MACHINE HAS NO BRAINS USE YOUR OWN ütles silt sularahaautomaadi peal.
CAUTION
THIS MACHINE HAS NO BRAINS
USE YOUR OWN
ütles silt sularahaautomaadi peal.
Ma üldiselt ebausklik ei ole – mis puutub kassidesse ja kolmeteistkümnetesse ja nii. Aga vat teekruusiebausk on mul küll. Või võibolla see ei ole ebausk, aga mul on väga kindlalt selge, mis juhul millisest kruusist juua võib ja mida see endaga kaasa toob. Näiteks ma ei joo kodus mitte kunagi töökruusist – noh, sellest firmalogoga … Loe edasi “annad mulle valgest kruusist juua põleb palavikus mu suu”
Ma üldiselt ebausklik ei ole – mis puutub kassidesse ja kolmeteistkümnetesse ja nii. Aga vat teekruusiebausk on mul küll. Või võibolla see ei ole ebausk, aga mul on väga kindlalt selge, mis juhul millisest kruusist juua võib ja mida see endaga kaasa toob.
Näiteks ma ei joo kodus mitte kunagi töökruusist – noh, sellest firmalogoga kruusist, mis on identne sellega, millest ma töö juures joon. See on väga ilus kruus ja hea suur ka ja puha, aga ma olen kindel, et kui ma sellest väljaspool tööaega joon, siis juhtub midagi hullu.
Kui mul õhtuti und ei tule ja ma joon mingit uneteed, siis see käib lammastega tassis. Ja mõjub alati. Ma tean kindlalt, et üheski teises tassis ei mõjuks ja ma oleksin hommikuni ärkvel. Praegu just sai lammastegaa tassi sisse roheline tee valmis. Varsti ma saan magama.
Kui ma Tarmole teed teen, siis ma valin tema jaoks alati selle kruusi, mis ma ise talle maalisin kunagi. See on oluline. Ise ta tavaliselt võtab mõne teise kruusi, aga sellest pole midagi, see ei loe, kui ta ise võtab. Mina lihtsalt ei saa talle muud anda.
Järele mõledes see polegi ehk ebausk, vaid hoopis sama asi, millest Mrl kirjutas vildikate ja kõnniteeplaadivahede näitel. Kompulsiivne tegu, nagu teadjamad kommenteerisid:) Ja muide, minul oli vildikatega täpselt sama lugu, mis Liisal – et pidid olema heledast tumedani ja kunagi ei saanud kindel olla, kumb on tumedam, sinine või roheline…
whatever 