Autor: kitty

Meie köögiakna taga on täna söömas käinud paar männileevikest, üks pärisleevike, üks defineerimata tihaselaadne lind ja mustmiljon rasvatihast.

Tihastel on mingi kaval süsteem. Nad istuvad kirsipuu otsas ja siis kordamööda lendavad söögimajja ja haaravad mõne tera nokka ja siis lendavad tagasi puu otsa seda sööma. Vahetpidamata käib selline sõelumine, aga mitte kunagi ei lenda kaks lindu korraga söögimajja. Nagu oleks neil mingi järjekord paika pandud, mille alusel nad liiguvad. Igaüks teab täpselt, millal tema kord on.

Käisime Frediga väljas linde lähemalt passimas. Mina tahtsin pilti teha ja Fredi on kass. Aga linnud kas häbenesid või kartsid meid, igatahes nad hoidsid eemale, nii et pilti me ei saanud (paha) ja ühtegi lindu kätte ka ei saanud (hea). Mulle kohe sugugi ei meeldi, kui mulle surnud tihane köögipõrandale tuuakse, aga seda vahel ikka tuleb ette.

Keegi võiks mulle soovitada mõnd head populaarteaduslikku raamatut, mis räägiks kirikulõhest. Millal, miks ja mis tagajärjed, umbes nii. Ideaalne oleks, kui ma saaks teada, mis klassi ajalooõpikus see tänapäeval sees on, siis ma loeks sealt:)

Või siis öelge vähemalt, kuidas on kirikulõhe inglise keeles. (Church salmon ei kvalifitseeru, ma juba mõtlesin selle peale:)

Sest mul on üks sokk valmis ja teine edeneb jõudsalt ja nüüd ma tunnen, et on õige aeg selgeks saada järgmised põhikoolis vahelejäänud asjad:P

Poistekoor oli lahe, aga instrumentaalset jazzi ma vist ikka ei mõista.

Ma arvan, et kui ma peaks kunagi mõne poja saama, siis vaene laps. Ma paneks ta kindlalt poistekoori laulma. Ja tütre… tütre paneks lastekoori ja siis veel iluuisutamisse kah, vot! Tjah, parem on vist, kui ma esialgu ise oma elu elan.

(aga tegelt vist mõned lapsed laulavad kooris täitsa hea meelega)

Mäletate, kuidas Holden Caulfield luges mingist lollakast ajakirjast, et kui sul on suus haavu, mis pikka aega ei parane, siis võib sul olla… issand, ma ei mäletagi, mingi surmatõbi? Vot mul vist ongi see.

Kas ma ütlesin hiljuti, et mulle pakuvad rõõmu ainult koorilaul ja kudumine? Siis ma tegin endale ülekohut. Küpsetamine ka ikka!

Ma olen piparkoogivormisõltlane. Alati, kui ma kusagil näen piparkoogivormi, millesarnast mul veel ei ole, PEAN ma selle saama. Eilne saak: kaamel, elevant, lõvi, kaelkirjak, lammas. Ma arvan, et mitte keegi teine ei tee sel aastal kaelkirjakukujulisi piparkooke, aga mina teen!

Revalia kammermeeskoori ja Siiri Sisaski kontsert oli ootuspäraselt hea. (Kait Tamra ma jätan mainimata, sest tema ei olnud ei ootuspärane ega… nojah, las see jääda.) Ave Mariat (ükskõik millises viisistuses) pole ma küll kunagi mingiks eriliseks meestelauluks pidanud, aga kolmest erinevast, mida täna lauldi, oli üks ikka väga hea.

Ja noh, Revalia on ilma kahtluseta mu lemmikmeeskollektiiv. Kuigi Alenderi “Rahu”, millega nad omal ajal mu südame võitsid, jäi täna muu repertuaari kõrval isegi kahvatuks.

Jõulueelne kultuuriprogramm jätkub homse Dessert Time’i ja Tallinna Poistekooriga, ülehomse RAMi-Ellerheina-Hortus Musicusega ja pühapäevase meie endi jõulukontserdiga. Ütleme nii, et ma kompenseerin oma saamatajäänud PÖFFi:)

Nende Tetley “drawstring” teepakkide juures ei ole kõige mõnusam mitte see, et nad huumorimeelele kuidagi hästi mõjuvad (or so I’ve heard) ega ka see, et nööriga pakki kuivaks väänata on lõbus ja efektiivne. Kõige parem on hoopis see, et neil ei ole küljes pisikest metallist klambrikest ja seega saab neid edukalt komposti panna. Erinevalt Liptoni omadest. Sihuke pisiasi siis. Tihti pisiasjad määravad elu.

Minu lumehelves tuli niisugune. Päeva lingi auhind läheb Tellerile, kusjuures tema helves on ägedam ka:)

Nüüd väidan ma juba täie kindlusega, et kui siirup korralikult paksuks keeta, siis tuleb jahu vähem panna.

Publiku tungival nõudmisel ilmub täna retseptilisa.

PIPARKOOGID

300 g suhkrut
0.5 l vett
1 kg suhkrut

• Suhkur (300 g) sulatada kuival pannil pruunistumiseni, lisada kuum vesi.
• Kui suhkrukaramell on vees lahustunud, lisada veel 1 kg suhkrut ja keeta siirup parajalt paks.
• Sellest kogusest saab 1.7 kg siirupit.

3 tl nelki
1.5 tl kardemoni
3 tl kaneeli
1.5 tl ingverit
4 apelsini riivitud koor
500 g võid
300 g hapukoort
6 munakollast
0.5 tl soola
6 tl küpsetuspulbrit
2 kg jahu

• Kuumale siirupile lisada peenestatud maitseained, kloppida ühtlaseks ja veidi jahutada, siis lisada tükeldatud või, kloppida, kuni või on sulanud, panna juurde hapukoor, munakollased ja sool ning kloppida ühtlaseks massiks.
• 0.5 kg jahule segada hulka küpsetuspulber, sõeluda taignasse.
• Lõpuks sõtkuda juurde ülejäänud sõelutud jahu.
• Sellest kogusest saab 4.8-5 kg tainast. Taigna kogus oleneb sellest, kui paksuks on siirup keedetud.

Mina tegin poole vähem, sest seda viimast jahu sinna sisse sõtkuda läheb üsna tüütuks lõpuks:)

JÕULUKEEKS

Tegin Pille viidatud BBC lehekülje retsepti järgi. FYI, “black treacle” on mingi konkreetne siirup, mida mul Stockmannist leida ei õnnestunud. Tegin siis ilma, mis seal vahet. Ja vaniljeessents on minu meelest ka suht vastik asi, kuigi see tuli mulle lõhna järgi meelde alles siis, kui ma ta taignasse olin pannud:) Tehke parem vaniljesuhkruga või millegagi.

Muidu mu keeks sai täitsa kena. Panin kella üheks öösel äratuskella helisema ja käisin teda ahjust välja võtmas:P