Jupile tänud pulgakommivihje eest. Üle ootuste lõbus oli;)
Hommikusöögi kõrvale sai Smilersit ja Võrtsjärvel andis uisutada küll, ehkki jää ei olnud just nii väga sile kogu aeg ja lume alt ei saanud aru, millal täpselt ta ei ole sile:) Me kukkusime mõned korrad. Ja kalamehe lähedal hakkas jää ragisema ja me kartsime ja tulime tagasi.
Me muidugi laulsime. Pilli saatel ja maki saatel ja filmi saatel ja a cappella, igat moodi, ühel häälel ja mitmel. Kui ma iganädalaste kooriproovideta veel suudaksin elada, siis kooripidudeta küll ei suudaks – sellest ajast, kui ma muudele laulmisega pidudele ei satu… Ja, mis seal salata, viisipidav seltskond on boonuseks.
Vahel ma tahaks kirjutada asju ja siis ma ei saa, sest ma ei tea, kes siin lugemas käib. Inimesed on ka nii tobedad. Igasugused vanad tuttavad siis. Nad teevad kõik aeg näo, et nad ei loe mu blogi ja ei tea, et see on olemaski – ja ühel hetkel tuleb välja, et tegelt nad on kogu aeg lugenud. No misjaoks see tsirkus?
whatever 