see, kuhu mu raha kaob, on mulle pikka aega mõistatuseks olnud – ma ausõna ei osta asju, terve igaviku juba.
aga nüüd arvestasin kokku, et olen viimase aasta jooksul ostnud lennukipiletid Viini, Brüsselisse (kaks korda), Dubrovnikusse, Stockholmi (isegi ei mäleta, kas ühe korra või rohkem), Hong Kongi, Rooma ja Sydneysse. ostnud as in omaenda raha eest ostnud, mitte tööandjalt piletit saanud.
ja kui ma juba reisil olen, siis – viimatise Hong Kongi näitel – kulutan ma raha massaažile, eksklusiivsete transpordivahenditega sõitmisele, naaberriikide viisadele ja muule mittemateriaalsele. ma ei osta isegi raamatuid enam… ainult lonely planeti reisijuhte:P
polegi siis ime, et mul riiete ja kinnisvara jaoks raha ei jagu.
(kuldse Hello Kitty rahakoti siiski hankisin endale tänavaturult. aasia on minusuguse hellokittypede jaoks ikka katsumus – raske südamega lahkusin kõigist neist t-särkidest, käekelladest ja kohvritest.)