Kes teab, see teab, et ma ei ole just suur klubi- ega kõrtsihuviline ja veedan oma reedeõhtud enamasti kodus, nina raamatus. Aga kui mul tuleb tahtmine välja minna, siis Londonis lähen ma… muuseumi.
Mõni muuseum on õhtul kaua (kella üheksa või kümneni) avatud iga nädala ühel õhtul, enamasti reedel, vahel ka neljapäeval või laupäeval. Mõne puhul juhtub see korra kuus või harvemini ja tuleb peale passida.
Õhtune muuseumiskäik on mitmes mõttes palju toredam kui tavaline nädalavahetuse hommikune või päevane. Esiteks on ebastandardne lahtiolekuaeg hästihoitud saladus ja rahvast, eriti turiste, on palju vähem. Teiseks on kell palju ja lastega pered on juba koju läinud. Seda, et tegu on täiskasvanutele suunatud üritustega, näitab ka see, et tihti on avatud baar ja mängib DJ (ja vahel on ka uksel silt, et alla 18-aastased pole oodatud;)). Kolmandaks pakutakse tihti lisaväärtust mingite loengute, workshoppide, viktoriinide ja ekskursioonidega. (Üks mu kolleeg viis kord tütarlapse deidile Science Museumi, kus on iga kuu viimasel kolmapäeval “a night of free adults-only entertainment”, ja õhtu teemaks sattusid olema suguhaigused. Olevat olnud meeleolukas õhtu, aga teist kohtamist siiski ei järgnenud…) Neljandaks ei jaksa tegelikult muuseumis kunagi nii pikalt kolada, kui tahaks, ja kulutada sellele pigem kaks tundi reede õhtul töö ja kojumineku vahel kui laupäeva pärastlõunal tundub… mõistlikum ajakasutus.
Meie käisime eile õhtut veetmas transpordimuuseumis, kus me küll olime enne käinud, aga ühelegi hands-on meelelahutusele polnud ligi saanud, sest kuigi mulle õpetati algkoolis, et järjekorras seisimine on üks olulisematest briti institutsioonidest, pole seda kahjuks briti põngerjatele õpetatud ja nad moodustasid iga viimase kui bussi ja veduri juhiistmele külakuhjasid, mis ainult kasvasid, iial ei kahanenud. Noh, nüüd sain ma need istmed ära proovida ja ei soovi endiselt bussijuhiks hakata. Lisaks avati parajasti uut toredat näitust metroo reklaamplakatitest läbi aegade, toimus metrooteemaline viktoriin (me ei osalenud, tundus, et kõik võistkonnad võtsid asja väga tõsiselt) ja muidugi olid esindatud ka baar ja DJ. Nii et tegelikult võiks reede õhtul muuseumist läbi astuda ka klubi- või kõrtsihuviline!
Kuna muuseumis oli reedel ära käidud, siis jäi meil laupäev täitsa vabaks ja selle saime veeta jalgratastega Lea jõe (te teadsite, et Londonis on selline jõgi?) ja Regent’s Canali ääres sõites. Pajudel on urvad küljes, õitsevad krookused, paiselehed ja siis veel mingid luuviljalised.
whatever 