Neil päevil saab pool aastat sellest, kui kolisime Londoni Koplist Londoni Kalamajja – kilomeetrites on vana ja uue kodu vahemaa pea olematu, elukvaliteedi (ja paraku ka -kulude) osas märkimisväärne. Ühtlasi ei ole mul enam pajatada getolugusid ja olen rohkem kursis hipsterite murede ja rõõmudega.
(Etteruttavalt võin ära öelda, et nii hipsterite kui mu enda firstworldproblem #1 on see, et mahetoidupoe ees pole kaugeltki piisavalt jalgrattaparkimiskohti! Ja, noh, murede nimekiri sealkohal peaaegu et lõpebki, nii et edaspidi siis rõõmud.)
Kuni ma tasapisi meelde tuletan, mille kõige eest me nüüd kolmandiku jagu rohkem üüri maksamegi, seniks mõned meeleolupildid naabruskonast. Publiku soovidele vastu tulles ei näita ma (veel), milline peab välja nägema märts, aga minu heakskiidu saab selline november:
whatever 