Full disclosure: mulle ei meeldi ujumistrenn üldse. Ujumine iseenesest meeldib, järves ja nii. Aga basseinis edasi-tagasi ujun ma ainult siis, kui treener käsib selleks, et olla parem jooksja… see on lihtsalt nii kohutavalt igav! Kui trennikavast ujumise leian, siis ohkan sügavalt ja asun välist lisamotivatsiooni otsima. Täna hommikul läks sellega nii:
ujumiseks valisin London Fieldsi pargi lido – see peen sõna tähendab lihtsalt vabas õhus olevat ujulat. Päike paistis (ja õhk on meil ka muide kenasti üle 20 kraadi soe, nagu juunikuus sobilik).
Selle piina peale teenisin ära sellise hommikukohvi:
Ma ei hakanud isegi instagrammima, sest enam hipsterimaks see pilt nagunii ei läheks. Kohv on see pruun seal… katseklaasis. See valmis mingis imelises laboratooriumis umbes 10 minutit ja maksis £3.50. Ehk siis premeerisin end iga ujutud minuti eest 10 penni väärtuses kohviga, pole paha!
Lihtsalt võrdluseks, 45 min ujumistrenni jaoks nõuan juba selliseid olusid:
whatever 