and i learned and i learned till my lesson was learned

Jooksublogi, vol 11: spordipäev!

kasvatasin aeda nartsisssi. veebruarikuus.

Kuna kevade saabumist ei anna enam kuidagi eitada, otsustasin sisetrennide hooaja pidulikult lõpetada ja osaleda selle puhul oma spordiklubi 24/7 challenge’is. See tähendas – õnneks kõigest – “24 trenni 7 tunniga” ja lubati, et ära saab proovida kõik meie klubis pakutavad rühmatrennid, 15-minutiste juppidena.

Mind on alati huvitanud, kuidas saab tänapäeval nii palju erinevaid trenne üldse olemas olla ja mida seal tehakse. (Kui mina noor olin, siis oli olemas ainult üks rühmatrenn: aeroobika. Mõne aja pärast tuli BodyPump ja siis veel veidi hiljem jooga ja pilates. Rohkem ei osanudki nagu tahta. Noh, keka tunnid olid ka, aga neid ei tahtnud keegi.)

Mõistatusele vastuse saamiseks tuli muidugi veidi pingutada, aga lõpuks oli see kõik lihtsam (kui ka mitte kergem), kui ma arvata oskasingi. Koostasin väikse oskussõnastiku, et järgmisel talvel lihtsam oleks:

Zumba, Zumba tone, Aero-dance, Just Jhoom, Cardio Kick, Step = aeroobika (vt ka: tantsuline aroobika, body-aeroobika, step-aeroobika…)

Vipr, Kettlebells, Sculpt = BodyPump (rohkem või vähem raskete asjade tõstmine etteantud rütmis)

Legs-Bum-Tum, Abs, Ballet Con, Abs&Back = pilates (plank. ja natuke kükke ja keretõsteid ja siis veel planku.)

Gliders/Gymstick, HIIT, Circuit, TRX = keka tund (all of the above pluss jooksmine, hüppamine, harjutused keharaskusega ja igasuguste eksootiliste abivahenditega)

(Viimase osas muidugi veidi valetan – kehalise tunnid oleks võinud sellised olla, aga meil enamasti kahjuks ei olnud. Vot rahvastepallitrenni ei ole ma üheski spordiklubis veel näinud.)

Poksi-, ratta- ja joogatrennid tundusid legitiimsed, st seal toimus see, millele nimi viitas.