once upon a different life we rode our bikes into the sky

ma vahel teen mingeid asju lihtsalt sellepärast, et pole kunagi varem teinud ja usun sellesse, et üks kord elus tuleks ikka kõike proovida. võiks arvata, et selline lähenemine toob kaasa igasuguseid seikluslikke olukordi, aga tegelikult piirdub asi tavaliselt kas vaikse vaimustuse või vaikse hämminguga, midagi metsikut pole päris ammu juhtunud.

viimasel ajal näiteks olen end lõbustanud nišiajakirjade ostmise ja lugemisega. inglise keeles lihtsalt ilmub nii kohutavalt palju ajakirju, et ka siis, kui arvata välja naisteajakirjad (mida ma püüan mitte lugeda, sest ma arvan, et nad mürgitavad mu elu) ja jooksuajakirjad (mida ma loen nagunii), on bensu- või lennujaama poes ikka veel umbes kaheksa riiuli jagu avastamisrõõmu ootamas.

katse 1: mägimatkahuviliste ajakiri

the UK's best-selling hillwalking magazine

the UK’s best-selling hillwalking magazine

selle ostsin Eustoni jaamast teel Snowdoniasse, sest tundus sobilik, ja selleks ajaks, kui ma Snowdoni jalamile jõudsin, olin juba kindel, et pean sinna otsa ronima. ja siis kõigi teiste mägede otsa ka. (Snowdoni otsa sõitsin seekord siiski rongiga, aga ronin kohe, kui paar päeva vaba aega tekib selle jaoks!)

lugesin Traili kaanest kaaneni läbi ja minu lemmikkangelaseks sai kohe alguses Tom – kaasautoreid on sel ajakirjal ohtralt, aga ilmselgelt leidub ainult üks fotograaf, kes on valmis nendega kõik matkad kaasa tegema, et pilte ka juures oleks. kõik artiklid on kirjutatud parimas briti self-deprecationi vaimus, nii et igas loos on autor käpuli maas ja palub eutanaasiat, sellel kui Tom elegantselt kaljunukilt -nukile hüpleb, käputajast pilte klõpsib ja tee kõrvalt mustikaid jõuab noppida. pole enam kahtlust, kes on impeeriumi parim hillwalker, eks.

lisaks lugesin siit väga valgustuslikku artiklit, mis kinnitas, et mul on õigus olnud eluaeg lehma karta. lehm on UK ohtlikkuselt teine loom! kõige rohkem inimesi aastas tapavad hobused, aga nemad tapavad põhiliselt ratsutajaid, tavaline möödakäija pole ohus. lehm ent ründab just nimelt rahulikku matkajat. ma olen seda teile KOGU AEG rääkinud!

seda ajakirja olen valmis teinekordki lugema. 10/10

katse 2: kanalipaadihuviliste ajakiri

For everyone who enjoys the waterways

For everyone who enjoys the waterways

selle hankisin tegelikult paadisadamast, kui olime just nädalase kanalipaadireisi lõpetanud – tundsin end täitsa piisavalt eksperdina. taas kord kannatas kaanest kaaneni läbi lugeda (okei, paadimootorite tuunimise täpsematest detailidest libisesin diagonaalis üle), aga ma olen ka muidugi veidi friik. kõige toredamad lood olid jälle minavormis kirjutatud reportaažid sellest, kui halvasti kõik paadisõidul võib minna ja kui tore see hobi sellest hoolimata on. selle ajakirja ostan järgmine kord uuesti umbes siis, kui järgmine kord kanalipaadiga sõitma lähen (mida ma kindlasti kavatsen teha, aga võimalik, et mitte enne aastat 2040 või nii).  7/10

katse 3: shoppinguhuviliste ajakiri

September issue

September issue

ouch. selle ostsin puhtalt kaanestaari pärast – mu girl-crush Emma Watsoni suhtes sai alguse aastal 2004 ja ei paista veel niipea üle minevat.

ma olen mingit Vogue’i-sarnast ajakirja enne ka kunagi lugenud, nii et see ei pidanuks tulema üllatusena, aga siiski:

  • sisukord asub lehekülgedel 55 ja 68;
  • leheküljel 81 on juhtkiri, mis lubab, et ajakiri algab leheküljelt 149;
  • ka lehekülgedel 96 ja 98 leidub vihjeid selle kohta, mida sellest ajakirjast leida võib, kui see kord algab;
  • lehekülgedelt 108 ja 110 saame teada, millest kirjutab ajakirja veebileht;
  • (lehekülgede 108 ja 110 vahel on 12-leheküljeline nutikellareklaam. does not compute, aga mida mina ka tean.)
  • lehekülgedel 120 ja 132 on impressum;
  • leheküljel 149 hakatakse tõepoolest rääkima sellest, mida ostma peaks;
  • leheküljel 168 on esimene asi, mis näeb välja nagu artikkel. lähemal uurimisel osutub see reportaažiks sellest, kuidas üks proua endale sukkpükse jalga pani. kahjuks puuduvad nii self-deprecation kui sümpaatsed kõrvaltegelased;
  • protip: 10 den paksusega sukkpükse tuleb hoida sügavkülmas, siis nad ei lähe katki;
  • nüüd ma jätan mõnisada lehekülge vahele;
  • intervjuu Emmaga on lehekülgedel 342 kuni 346. ta on endiselt vaimustav. ja pildid on väga ilusad.

teate, ma saan aru küll, et ma olen selle ajakirja eest maksnud, aga… ma ei jaksa siit edasi ja jätan ta pooleli. ma saan aru küll, et kohe ongi läbi ja tuleb see osa, kust saab teada, kus kõiki eelmisel 400 leheküljel näidatud asju osta saab, aga ikkagi ei jaksa. 1/10

nüüd ma mõnda aega hoian nišiajakirjadest eemale jälle.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: