Raamatusoovitus: Costa Book of the Year 2015
Faith had always told herself that she was not like other ladies. But neither, it seemed, were other ladies.
Võtsin The Lie Tree ette mitte lihtsalt sellepärast, et ta briti ühe tuntuma raamatuauhinna sai, vaid sellepärast, et lasteraamat on selle konkursi üldarvestuses ainult ühe korra varem võitnud – see oli 2001. aastal Philip Pullmani The Amber Spyglass ja, noh. Tundus, et latt on piisavalt kõrgel, et asja lähemalt uurida. Pealegi mulle meeldivad lasteraamatud rohkem kui suurte omad.
Ega see mingi mugavuslugemine polnud, lugu oli viktoriaanlik ja pime ja vihmane ja üksjagu krimka (krimkad mulle ei meeldi). Aga olen teda nüüd mõned nädalad seedinud ja ta on mul ikkagi… meeles ja paneb mõtlema.
Mulle tundub, et see tsitaat, mille ma selle raamatu iseloomustamiseks välja valisin, on täiega spoiler. Õnneks pole ma siin spoilerivaba keskkonda välja kuulutanud ka:)
Ei olnud midagi spoiler (lihtsalt teistele lugemishuvilistele teatan siin). Mugavuslugemine? No mul kulges ekstra kiiresti, sest kogu aeg oli p6nev. Tuleb tunnistada, et vaba aja puudumisel sai lausa 66sel t6ustud, et lugeda. Yhes6naga, aitàh, Kitty, soovituse eest!