oceans rise empires fall

lugesin just kokku, et ma olen sel aastal 23 korda lennukiga lennanud. noh, see pole mingi eriline asi, mille üle uhke olla, aga ma end halvasti ka ei kavatse tunda. olen kord juba migrant expat globaalne eestlane. mu kodu, kolleegid, kliendid ja ülemus on kõik eri riikides ja mu pere, sõbrad ja hobid on sama globaalsed kui ma ise, nii et jah, tulebki ette, et lisaks tööle tuleb ka kooriproovis, sõbrannadega pediküüris või vennatütre sünnipäeval lennukiga käia.

kaks hämmastavat asja selle kõige juures on, et 1) kõik need 23 lendu on olnud otselennud, 2) ma pole seni ühestki neist suutnud maha jääda. see viimane oli nüüd ülejäänud loo kontekstis küll veidi spoiler. nimelt… kui lennukisõit muutub sama rutiinseks kui trammisõit*, siis hakkavad juhtuma sellised asjad:

– võtad rongiperroonilt Gatwicki lennujaama viival eskalaatoril pardakaardi ette, et vaadata, kas lend läheb põhja- või lõunaterminalist… ja avastad, et see läheb Heathrow lennujaama kolmandast terminalist. (Jõudsin. esimest ja võimalik, et viimast korda elus olin läinud lennujaama tundidepikkuse varuga, sest… ah, see on pikem lugu, aga mul ei olnud eriti kuhugi mujale minna too päev.)

– valmistud Tallinna lennujaama minema normaalselt täpselt boardingu avamise ajaks, aga kui tahaks pardakaardilt järele vaadata, mis aeg see siis on, selgub, et pardakaarti pole, sest check-in on tegemata ja kuna lennuni on (kõvasti) alla 2 tunni, siis online’is enam ei saa teha ka. hm, huvitav, kaua see lennujaama check-in õige lahti on ja kas sinna jõuab? (Jõudsin. isegi raha ei küsitud, kuigi tegu oli odavlennuga ja ma olin juba valmis hajameelsuse eest lennupileti hinna jagu juurde maksma.)

– värskelt oma viimasest veast õppinuna hakkad järgmisel päeval kohe varakult check-ini tegema, et vähemalt pardakaart olemas oleks… ja avastad, et lend, mis eile Tallinnas kalendrit vaadates tundus olevat kenasti pärastlõunal, on täna Londonist vaadates nii kohe, et normaalne inimene oleks JUBA lennujaamas. because timezones. (Jõudsin, aga pole kindel, kas siis ka oleks jõudnud, kui lend ise poleks üksjagu hilinenud.)

kuna lennuvajaduse vähenemist pole lähiajal ette näha, siis päris tõsiselt kavatsen koostada edaspidiseks checklisti, et oleks meeles kontrollida kalendrit, kella, lennujaama, terminali, väravat, lennu numbrit… ja igaks juhuks veel korra kalendrit. because timezones.

* ma ei tea, mis mul nende trammidega on, aga olukord on endiselt sama, mis aastal 2006 – ma ei tea, kuhu nad lähevad, unustan järele ka uurida ja lõpuks sõidan oma peatusest mööda anyway. seda viimast pole vähemalt lennukiga veel ette tulnud.