driving at ninety down those country lanes

kui L ükskord ettevaatlikult Walesi ralli jutuks võttis, siis ta päris kindlasti ei oodanud minu poolt märkimisväärset entusiasmi. ta väidab, et ma ei taha temaga autovõidusõitudel käia, ja kuigi ma enda meelest alailma käin, siis lähemal analüüsil selgus, et see on tähendanud 10+ aasta sees täpselt kaht korda (Targa Tasmania ja Race of Champions, palun väga).

aga ma ei tea, miks ma ei peaks tahtma minna Walesi rallile. ma küll rallist ei tea suurt midagi (tähendab. ei teadnud enne eelmise nädala reedet. nüüd tean ma rallist KÕIKE), aga ma tean tüüpilise rallinädalavahetuse kohta seda, mida teab iga eestlane: Ott Tänak alustab Walesi/Türgi/Korsika/Sardiinia/misiganes rallit liidripositsioonilt -> Ott Tänak juhib esimese/teise/kolmanda päeva järel Walesi/Türgi/misiganes rallit -> Ott Tänak sõitis kivi otsa/vastu puud/auku/hange/kraavi/järve ja katkestas Walesi/misiganes ralli. no kui selline asjade käik ei tõota head meelelahutust, siis ma ei tea, mis tõotab. olin absoluutselt valmis seda oma silmaga vaatama. (samuti olin L hoiatuste järel valmis selleks, et Tänak jõuab kivi otsa sõita enne, kui meie reedel pärast tööpäeva seda pealt vaatama jõuame, ja isegi selleks, et ta sõidab kivist hoopis mööda ja võidab kogu ürituse. “Expect the unexpected,” nagu Ari Vataneni pildiga sildid igal pool raja kõrval manitsesid.)

Ari.png

kes pagan on Ari ja miks tal mind vaja on? pühapäeva õhtuks sain isegi selle teada! foto walesrally.gb veebisaidilt, sest ei taibanud metsas seda plakatit pildistada.

minu valmisolekut ei kahandanud ka rallikorraldajate poolt edastatud hoiatused oktoobrikuise Walesi ilmaolude osas. mul on olemas uskumatus koguses sooje ja veekindlaid riideid, teetermos ja kõrge poritaluvus. peaasi, et lund ei saja, vot seda ma ei salli. aga lund ilmateade ei lubanud.

muude ettevalmistuste raames asusin reede õhtul Instagramis jälgima walesrallygb, Ott Tänaku ja Martin Järveoja kontosid – lootuses sealt aimu saada, kas kivi otsa on juba sõidetud või on see alles ees. etteruttavalt võib öelda, et kuigi kõigi asjaosaliste sotsiaalmeediatiimid teevad imehead tööd ja postitavad ainult väga ilusaid pilte ja asjakohast infot, siis kogu seda imet nautida saab põhiliselt ikkagi õhtul hotellis, sest Walesi looduskaunimad, kurvilisemad ja kruusasemad nurgad, kus on hea rallitada, ei ole kaetud absoluutselt mitte mingi mobiilileviga. aga no vähemalt teadsime laupäeva hommikul, et oleme endiselt kursil “Ott Tänak juhib teise päeva järel Walesi rallit.”

korraldajaid oleks tasunud kuulata mitte ainult ilma, vaid ka logistika osas – esimest plaanitud kiiruskatset me suuremat ei näinud, sest esimene parkla, kuhu rihtisime, oli tund enne selle katse algust juba täis (ametlik soovitus oli saabuda vähemalt 2 tundi varem). teise parkla kiituseks võib öelda, et nii teekond sinna (Llyn Clywedogi serv) kui vaade “parkimiskohalt” (ühe suvalise kruusatee serv) olid äärmiselt kaunid. kahjuks polnud hommikul pildistamiseks aega ja õhtul ära minnes oli juba liiga hämar, aga no tõesti ilus kant oli!

20191005_112756.jpg

vaade Sweet Lamb Hafren kiiruskatse parklast O, mis on… rohkem Hafreni kui Sweet Lambi kandis. ilm on (Walesile ja üritusele) iseloomulik.

nojah, sellest esimesest katsest ei tea ma midagi, aga see-eest oli siis mõnusalt aega endale raja ääres järgmise vaatamiseks sobivat kohta otsida. (mis kena asjade korraldus, et nad sama raja peal kaks katset teevad! hommikuti magada ja süüa armastava rallisõbra jaoks v mugav.)

20191005_120623.jpg

rallipublik on end päevaks sisse seadnud. normaalne mustikamets oli.

ma ei olegi varem nii tihedasse metsa sattunud siin saare peal. see oli ka täiega maaliline!

20191005_121134.jpg

see kollane asi esiplaanil on mingi seen.

metsast kuuse alt oli kena vaadata, kuidas rajale muudkui sadas tihedat seenevihma, aga pealtvaatajate peale sugugi mitte. kuna uue katseni oli kolm tundi, sain rahulikult matkatoolis raamatut lugeda, õnneks oli see teetermos kah ligi. ja ralli kavas oli kenasti kirjas, mis hooaja eelmistes episoodides juhtunud on (tl;dr: “Ott Tänak alustab Walesi rallit liidripositsioonilt”). lähimas parklas oli isegi ratastel kiirtoiduputka, kust sai tüüpilist briti väliürituse burksi (soe kotlet kahe külma nätske saiapooliku vahel, soovi korral võib ketšupit ka vahele panna, viis naela palun).

20191005_124202.jpg

loen Diana Mosley autobiograafiat, Hitler ilmus just pildile

siis nad hakkasid sõitma. esimesed viis-kuus autot kostitasid meie nurga pealtvaatajaid päris põhjaliku muda- ja kruusarahega, mida keegi ei olnud oodanud (miks, kui neil soovitati oodata ootamatut? mina nt ootasin isegi Hispaania inkvisitsiooni, mida küll ei tulnud). siis sai kruus vist tee pealt otsa, sest pärastpoole seda enam eriti ei lennanud. või siis olid need hilisemad autod aeglasemad. või juhid osavamad? sellest ei saanud ma kuni lõpuni aru, mis alusel võistlejad järjestatud olid. ja kuna levi ei olnud, polnud muidugi ka teada, kas Tänakut on oodata või on ta juba kiviga kohtunud. aga ühel hetkel ta igatahes mööda sõitis; ilma tagastangeta küll, nii et paistis, et see kivi-asi oli ikkagi juba ära juhtunud? (võhikuna arvasin, et see tagastange on seal nagunii rohkem ilu pärast ja mis seal ikka, aga kui pärast levisse jõudsin, siis oli internetis juba saadaval Tänaku eeskujuliku rallimehe hääldusega inglise keeles antud kommentaar, et ilma tagastangeta autos on jube lärmakas ja kaardilugejat pole kuulda.)

Screenshot 2019-10-07 at 11.48.14

te lihtsalt peate mind uskuma, et see on Ott Tänak, kes mööda sõidab

kui ma ausalt ütlen, siis pärast Tänaku äranägemist mind need järgmised möödasõitjad juba huvitasid vähem, aga õnneks oli mul ikka veel nii teed kui lugemisvara järel. muuhulgas lugesin kavast välja, et pühapäeva lõuna paiku on Llandudnos täiesti tasuta võimalik näha autasustamistseremooniat. selleks oli vaja ainult kaks tundi vales suunas (kodust eemale) sõita. leppisime L-ga kokku, et kui pühapäeva hommikul on ikka veel seis, et “Tänak asub Walesi ralli viimasele päevale vastu liidrina”, siis lähme anname endale võimaluse šampanjapritsmetega pihta saada.

pühapäeva hommikul oli see seis. uurisime välja, kuidas Llandudno nime hääldatakse, ja läksime kohale.

mul oli selle Llandudnoga üks salaplaan ka – mõtlesin, et kui ma oma pisikesele autohullule vennapojale üldse kunagi mõne automudeli kingiks viin, siis võiks selle ju Walesi rallilt osta. seega veetsime tükk aega võistluskeskuses erinevaid nännilette läbi kammides. kahjuks ei olnud Tänaku selle hooaja autot veel saadaval – ja ootamatult oli minust pühapäeva hommikuks saanud selline rallipurist, et ma keeldusin ostmast ükskõik mida muud. ei no ühest küljest ma saan aru, et kolmeaastase jaoks ei ole vahet, kas see auto, mis ta saab, on Tänaku 2019. aasta Toyota või Tänaku 2017. aasta misiganes (Peugeot? Citroen? teate, ma keeldun googeldamast, mis autoga sõitis Ott Tänak 2017. aastal, see asi on niigi juba liiale läinud!) või Solbergi jumalteabmisaasta Subaru; aga teisest küljest, mu elus on kaks kallist inimest, kelle jaoks Subaru ja Toyota vaheline vahe on eluliselt oluline, ja see kolmeaastane on üks neist. teine seisis seal autoleti ääres mu kõrval. nii et jah, ma jätsin auto ostmata, sest kõik need autod olid valed.

muidu sai seal Llandudnos veel näha suurel hulgal rallimaailma telgitaguseid (sõna kõige otsesemas mõttes. igal tiimil oli telk või mitu püsti, aga nad olid kuidagi… tagaküljega maailma poole), süüa veel väliürituseburksi ja vaadata suurelt ekraanilt viimast katset. selgus, et rallit on telekast vaadata palju jubedam kui kohapeal. aga palju paremini saab aru, kes võidab ja kas keegi sõitis kivi otsa. minu suureks hämmastuseks Tänak võitis ja ei sõitnud kivi otsa. (ma küll ootasin ootamatut, aga neist kaameratest, mis olid auto sisse/külge pandud, oli selgelt näha, et see mees on hull ja et niiviisi sõites pole võimalik lõppu jõuda.)

üldises võidueufoorias ostsin vennapojale hoopis Toyota pildiga T-särgi. ma tõesti loodan, et need õiged autod ilmuvad jõuluks saadavale, sest kus ma lähen sellise… pehme pakiga.

20191006_123738.jpg

telgitagune. vaadake, seal on Oti ja Martini nimed kirjas!

no ja siis oli auhinnatseremoonia, mis võttis igaviku, sest jessas, mis hulk erinevaid võistlusklasse osutus selle ühe võistluse sees olema. ja Petter Solberg otsustas pidada pika liigutava lahkumiskõne (ei, tore oli poodiumil näha inimest, kes oli harjunud seal olema ja tundis end mugavalt). ja ma totaalselt sain šampanjapritsmetega pihta, kuigi vist mitte Tänaku, vaid Neuville’i pudelist. ja mul on uus pet peeve: eesti mees, kelle jaoks on nii oluline filmida oma telefoniga poodiumil liikumatult seisvat teist eesti meest, et ta ei pea võimalikuks Eesti hümni ajal mütsi peast võtta. (jah, ma algatasin härraga sel teemal diskussiooni. et kust ma tean, et ta eestlane oli? telefoni kaante vahelt paistis ID-kaardi serv välja. et mis ta vabandus oli? “väga raske on samal ajal filmida ja mütsi peast võtta.” for real!!!)

20191006_151746.jpg

vasakul üleval Walesi lipp. Eesti lippe oli ka mitu, aga need olin sunnitud koos eestlaste telefonidega välja croppima. pildi keskel Ogier’ kõrval paistab Llandudno pleasure pier, pikim kai Walesis!

kuna nüüd oli koduni 250 miili, siis veetsin järgmised 4 tundi autos googeldades ja end ralli punktisüsteemi, võistlusklasside, ajaloo, statistika, staaride ja järgmise aasta kavaga kurssi viies. teate, see on kõik väga põnev. ainus, mis takistab mind järgmise aasta Walesi ralli pileteid kohe ära ostmast, on asjaolu, et see toimub NOVEMBRIS ja nii palju sooje riideid ja kuuma teed ei pruugi maailmas olemas olla, kui novembrikuise Walesi üleelamine vajab.

Advertisements