freedom’s just another word for nothin’ left to lose

lubasin, et annan teada, kui ühel päeval tõesti töö- või koduteel rongist maha hüppan ja ujuma lähen. sellega läks pikemalt, kui arvasin, sest maikuus meil eriti rannailma polnud, aga nüüd on lõpuks päike väljas, tiigivesi 14C jagu soe ja minul vabandused otsas.

aastatega olen selgeks saanud, et Hampstead Heathi tiikidest paremaid ujumiskohti siin Londonis ikkagi eriti ei leia. õnneks HH jääb nüüd täpselt töö ja kodu vahele. siin teile üks illustreeriv kaart – sellel zoomitasemel kaotab Maps mu kodu tähistuse ära (ja polegi teil vaja nii täpselt teada), aga ma elan paremas servas, umbes seal, kuhu on West Hackney kirjutatud; tööl käin vasakus servas vastava tingmärgi juures ja Heathi märkisin punase täpiga ära.

Toweri ja Buckinghami palee jätsin ka pildile, et oleks mingi kontekst.

kui nüüd lähemalt vaadata, siis neid tiike siin ikka jagub. naiste omast kunagi ammu juba kirjutasin pikemalt (ja mitte nii ammu veel pikemalt hoopis ühes raamatuarvustuses) ja see on endiselt mu lemmik, aga jääb rongipeatustest veidi kaugele, et nüüd niiviisi teel tööle sisse sulpsata. meeste omasse mind eeldatavasti ei lubata. jäävad segatiik ja lido, kumbki sobivalt rongipeatuse lähedal ja peatused omakorda täpselt sel rongiliinil, millega ma nagunii sõidan – kaks korda päevas, praegu kaks, juuni lõpust kolm päeva nädalas.

raudtee läheb pildi alumust serva mööda

Hampstead Heathi rongijaamast segatiigi juurde minek võtab 5 min, sest kõige otsemat teed pidi rattaga sõita ei tohi (Londoni parkides on see tavaline, et suurem osa teid ja radu on jalakäijatele reserveeritud ja rattur sõidab pigem ringiga). Gospel Oakist Lidosse läheb 2 min või vähem.

lido tähendab üldsegi seda, et tegu on basseiniga – kandiline, läbipaistva, st puhastatud, aga samas soojendamata veega. lageda taeva all, aga seinad ümber, riietus- ja pesuruumid ka muidugi. ma tahtsin täna hommikul pilti teha, kuidas see välja näeb, aga läks meelest. teine kord teen.

segatiik, nagu naiste omagi, on päris tiik, mudapõhja ja partide (ja taitade ja laukude!) jm juurdekuuluvaga. ta on lagedama koha peal, mitte metsa vahel nagu naiste oma, ja minu teada seal eriti niisama lesimiseks ruumi ei ole kuskil, ainult ujumine toimub. see näeb möödakäija jaoks välja nii:

seal põõsaste varjus on veidi taristut ka, riietuskabiinid ja vist isegi dušš

tegin sel nädalal paar inimkatset ja tundub, et kõik töötab kenasti. arvestades sellega, kuidaspidi rongijaamad ja perroonid ja väljapääsud seatud on, paistab, et hommikul tööle minnes on lihtsam ja kiirem käia lidos, õhtul koduteel segatiigis. kui on soov pikemalt kõõluma jääda, siis võib juba daamide tiigini ka vändata. ja selgub, et 14 kraadi on ujumiseks täitsa paras temperatuur, ei ole mingi talisuplus enam.

kogu see glamuur ei ole just päris tasuta, aga kallis ka pole minu meelest. või noh, täishinnaga ühekorrapilet ükskõik millisesse neist lompidest maksab 4 naela ja 5 penni (miks 5 penni?). lido kohta tundub see justkui pigem odav – ikkagi üle olümpiasuuruse bassein (pikkus: 61m); tiikide kohta tundub kallis, sest kas looduslikus veekogus ujumine ei peaks tasuta olema? aga keskmine hind tuleb okei.

lisaks pakutakse ka hooajapileti võimalust. tiigid ja lido on avatud aastaringselt, 12 kuu jagu nende kõigi kasutust maksab £224.88 ja ma just läksin ja maksin selle raha ära. eks ta nüüd veidi laskmata karu naha jagamine on, aga vast aitab avalikult väljakuulutamine ka paremini järjel püsida: eesmärk on hooajapiletit nii palju kasutada, et see ära tasuks. see tähendab, et aasta jooksul alates homsest plaanin vähemalt 56 korda ujumas käia. karta on, et talisupluseni see lugu välja jõuab ikkagi.