nobody but me is going to change my story

tänaõhtusel gaidikoondusel tuli meil maha pidada arutelu, mida me juhtidena oma sügissemestri plaane tehes tegelikult ette valmistanud ei olnud: teatada tüdrukutele, et gaiditõotuse sõnastus on muutunud ja seal on nüüd sees fraas “to serve the King and my community”.

mina igatahes ei olnud päriselt valmis reaktsiooniks, mis sellele uudisele tuli. noh, selleks olin, et muutused ei meeldi kellelegi ja et imelik see ju tundub, kui muidu on alati Queen öeldud; ja veidi ka selleks, et sel hetkel mõtleb vast igaüks korraks sellele, et kas talle monarhia ikka veel meeldib, kui monarh pole enam see kuninganna, vaid too kuningas.

aga ma ei oodanud, et põhiprobleemina tuuakse välja asjaolu, et… kuningas on mees ja miks me tüdrukutena peaks oma tõotuses lubama mingit MEEST teenida? niipea, kui viha ja eituse faas oli läbitud (“aga ütleme lihtsalt edasi Queen, mis nad teha saavad?” ja “kas ma võin selle koha peal lihtsalt midagi arusaamatut pomiseda?”), algas kauplemisfaas selle osas, millega võiks kuninga asendada, ja kuigi osa ideid läks sinna suunda, et võiks ju nimetada riiki, seadusi, parlamenti või miks mitte ka universumit, siis pigem ikkagi otsiti uut naist sinna rolli. (mitte et see tegelikult läbiräägitav oleks või et igaüks võiks ise otsustada, kuidas ta tõotus kõlab… aga teema tõstis kirgi ja igaüks tahtis tingimata oma sisendi anda.)

mõned alternatiivsed ideed noortelt briti daamidelt vanuses 10-17 – keda/mida nad kuninga asemel pigem teeniksid:

  • kuninganna laip (ee, ei, Lottie, me ei hakka isegi seletama, miks see hea idee ei ole)
  • printsess Diana (Lottie, kas sa oled märganud, et tema on KA surnud?)
  • kuninga abikaasa e. Queen Consort (selle peale kostis väga vali “NOOOOO” sellest ringi servast, kuhu olid kogunenud afrokariibi päritolu tüdrukud. ma ei tea, mis ma maha olen maganud ja miks just neil Camillaga mingi probleem on)
  • “what’s the bald one’s wife’s name again?” (see võttis mul tükk aega protsessimist, aga ilmselt mõeldi vastset Walesi printsessi)
  • kuninganna corgid (aitäh, Lottie, siinkohal lõpetame selle ajurünnaku, kuigi natuke muidugi tahaks teada küll, mis sa veel välja pakuksid…)

ma ise ei kavatse tõotuse muutusesse nii dramaatiliselt suhtuda. aga samas pean tunnistama, et nii palju ette plaanisin küll, et… andsin omaenda tõotuse juulis, eelmise õppeaasta viimase koonduse lõpus. just sellesama mõttega, et siis ma saan veel öelda “to serve the Queen and my community” ja kes teab, kauaks seda võimalust. ja kuigi mu kunagi Eestis antud gaiditõotus täitsa kehtib siin, siis tahtsin briti gaidimärki ka saada.

kannan oma eesti tõotusmärki ka, sest kui tihti ikka juhtub, et sellise asja aastakümneid alles hoidmine asja ette läheb.

eile muidu veetsin pool päeva vabatahtlikuna Londoni kesklinnas masse hallates (seisin Embankmenti metroojaama ees ja seletasin inimestele, mis suunas nad minema peaksid, et matuserongkäiku tõenäoliselt mitte midagi näha). gaide kutsuti selle töö peale appi ja mul polnud selleks päevaks muid plaane ja mul oli huvi näha, kuidas nii suure asja korraldamine seestpoolt välja näeb. pärast oli kogu Girlguiding Twitter (kui see ei ole termin, siis võiks olla) täis helkurvestides ja kaelarättidega naiste selfiesid allkirjaga “serving my Queen for one last time”. mis on, noh, seesama Lottie idee, et “Queen’s corpse”… ühesõnaga, mina ei osanud seda küll kuidagi kuninganna teenimisena näha, pigem ikka kogukonna. eriti kuna väga paljud inimesed tahtsid hoopis teada, kus on lähim tualett, ja sellele küsimusele oli mul vastus olemas.