las meid veel, kallis, olla teel, mis lumehelbeid langevaid on täis

Ma ootasin ükskord Leedu-Poola piiril 28 tundi. Tänane Tallinn on poisike selle kõrval:) Pealtkuuldud jutuajamine bussis nr 2: – … siis kukud lumehange nagu see… lepatriinu. Või ei, mitte lepatriinu. Kuule, misasi see oli, noh, ei olnud lepatriinu, aga…? – Ee… Sitasitikas? – Eiei. Mitte lepatriinu, aga noh… lumehelbeke! Tasa-tasa! Poolteist tundi sõitu linnaliinibussis avaldab … Loe edasi “las meid veel, kallis, olla teel, mis lumehelbeid langevaid on täis”

Ma ootasin ükskord Leedu-Poola piiril 28 tundi. Tänane Tallinn on poisike selle kõrval:)

Pealtkuuldud jutuajamine bussis nr 2:

– … siis kukud lumehange nagu see… lepatriinu. Või ei, mitte lepatriinu. Kuule, misasi see oli, noh, ei olnud lepatriinu, aga…?
– Ee… Sitasitikas?
– Eiei. Mitte lepatriinu, aga noh… lumehelbeke! Tasa-tasa!

Poolteist tundi sõitu linnaliinibussis avaldab inimestele ikka teatud mõju vist.

keerlevaid langevaid helbeid on täis

Mis ma täna olen õppinud: taksojuht on ka inimene. Tal on ka naine ja lapsed ja ämm. Dispetšer karjub ta peale ja kliendid torisevad ja siis on vaja minna ämmale sadamasse vastu ja pojale kooli järele ja naine kogu aeg helistab ja kontrollib, kas on juba tehtud. Dispetšer ja kliendid saavad vähemalt aru, et on ummikud ja et kiiremini ei saa. Naist ei huvita.

Aga lumi on hea. Just seda ma tahtsingi. Ehkki ta võiks kuidagi vähem vägivaldselt taevast alla tulla, tegelikult on ikka jube valus, kui näkku tuiskab.

and may all your christmases be white

Kodus koristasin köögi ja elutoa ära. Esikut ei jaksanud. Tööl tahtsin lauda koristada, aga monitori tagant paistab üks paberikuhi, millele ma sisse vaadata ei julge. Nagunii tuleb sealt midagi jõledat välja. Nii et koristasin laua asemel hoopis inboxi. My Documentsi võiks ka kraamida natuke. Kontor on täis kampsunites ja viikideta pükstes inimesi. Ma olen juba … Loe edasi “and may all your christmases be white”

Kodus koristasin köögi ja elutoa ära. Esikut ei jaksanud. Tööl tahtsin lauda koristada, aga monitori tagant paistab üks paberikuhi, millele ma sisse vaadata ei julge. Nagunii tuleb sealt midagi jõledat välja. Nii et koristasin laua asemel hoopis inboxi. My Documentsi võiks ka kraamida natuke.

Kontor on täis kampsunites ja viikideta pükstes inimesi. Ma olen juba kaht paari teksaseid näinud täna, mis on selle firma puhul siin ennekuulmatu. Jah, ma töötan siin märtsist saadik ja ma pole enamust oma kolleegidest veel näinud muus rõivas kui ülikonnas/kostüümis. Täna joon rohkem teed kui tavaliselt, sest see annab ettekäände koridoris hängida ja inimesi vaadata. Meil on jõulud. Me läheme suusatama. Ukse kõrval nurgas seisavad mustade kandiliste kohvrite asemel suusad. Hei, kui nii edasi läheb, siis ma saan õhtuks jõulurõõmsaks. Ma nii tahaks saada.

you even answer my telephone

Mõtlen siin praegu, et me võiks Elisega teha mingi blogosfääri (khm) raskeima kassi konkursi. Mäksi venitas end just mulle sülle. Tal on nii palju mõistust õnneks, et ta maast hüpata ei üritagi. Ja üldse ta tavaliselt vabatahtlikult süles ei käi õnneks:) Kui mul teda vahel puuris tuleb vedada, siis ma tahaks võtta puuri koos Mäksiga … Loe edasi “you even answer my telephone”

Mõtlen siin praegu, et me võiks Elisega teha mingi blogosfääri (khm) raskeima kassi konkursi. Mäksi venitas end just mulle sülle. Tal on nii palju mõistust õnneks, et ta maast hüpata ei üritagi. Ja üldse ta tavaliselt vabatahtlikult süles ei käi õnneks:)

Kui mul teda vahel puuris tuleb vedada, siis ma tahaks võtta puuri koos Mäksiga sülle, sest sangast on pea võimatu tõsta, nii raske on ja pealegi ta rabeleb seal hirmsasti.

Mõned mu külalised kardavad Mäksit, sest ta olevat suurem kui neil kodus koer. “See suur jube kass,” ütles Maarja ta kohta.

No aga mis teha. Minu jaoks on Mäksi ikka ja alati “see kes siin majas ennem elas” (kirjaviis muutmata).

Eilse Palamuse-kontserdi juures polnud kõige

Eilse Palamuse-kontserdi juures polnud kõige ägedam üldse mitte see suurepärase akustikaga kirik ega ka see noor kena kirikuõpetaja.Vaid hoopis see, et issi ja Joel ja vanaema olid meid kuulama tulnud. Ma üldse ei julenud seda loota, aga ma ikkagi nii lootsin, sest ma olin issile maininud, et meil on Palamusel kontsert ja et Tartust poleks … Loe edasi “Eilse Palamuse-kontserdi juures polnud kõige”

Eilse Palamuse-kontserdi juures polnud kõige ägedam üldse mitte see suurepärase akustikaga kirik ega ka see noor kena kirikuõpetaja.Vaid hoopis see, et issi ja Joel ja vanaema olid meid kuulama tulnud. Ma üldse ei julenud seda loota, aga ma ikkagi nii lootsin, sest ma olin issile maininud, et meil on Palamusel kontsert ja et Tartust poleks ju üldse nii kauge tulla… Ta ei arvanud sellest nagu midagi too hetk. Kui me ise juba Tallinnast sõitma hakkasime bussiga, siis mulle tuli pähe, et vanaema võiks ju ka tahta kontserdile, aga ma arvasin, et ega kellelegi ei tule pähe teda kaasa võtta, ja samas jällegi lootsin, et äkki tuleb. Siis me tegime juba kirikus proovi ja esimesed kuulajad hakkasid tulema ja mina muudkui piilusin ukse poole, et no äkki. Ise manitsesin ennast, et ei tasu, pärast on nii kurb olla, kui kedagi ei tule. Aga kui me riided olime ära vahetanud ja täpselt kella viieks kirikusse tagasi lippasime, siis nad olidki kohal, istusid kolmekesi tagumises reas. Ma arvan, et see oli mu selle aasta kõige suurem jõulurõõm:)

Seda ma ei tea, kas neile meie laulmine meeldis ka, aga meie endi meelest tuli küll hästi välja. Ja järgmisel esmaspäeval Pühavaimus tuleb kindlasti veel paremini;)

sometimes i feel i’m gonna break down and cry

Migreen on ikka tõeline rikka linnapreili haigus. Kas te ka teate, mis maksavad spetsiaalsed migreenivastased valuvaigistid? 116.50 KAHE tableti eest, kusjuures paki peal on kirjas umbes, et “kui ühest tabletist ei aita, võta teine veel.” Ma ei saa endale nii palju migreenihooge lubada, kui mul neid viimasel ajal on:( aa, ja see hind muide on … Loe edasi “sometimes i feel i’m gonna break down and cry”

Migreen on ikka tõeline rikka linnapreili haigus. Kas te ka teate, mis maksavad spetsiaalsed migreenivastased valuvaigistid? 116.50 KAHE tableti eest, kusjuures paki peal on kirjas umbes, et “kui ühest tabletist ei aita, võta teine veel.” Ma ei saa endale nii palju migreenihooge lubada, kui mul neid viimasel ajal on:(

aa, ja see hind muide on soodustusega. Paki peal on tegelikult kirjas 183.00. Aitäh, kallis Haigekassa või kes iganes sa minu eest vähemalt osa sellest kinni maksad…

Mu mobiilivõõrutuskuur edeneb hästi. Kõigepealt

Mu mobiilivõõrutuskuur edeneb hästi. Kõigepealt lülitasin ma telefoni terveks nädalavahetuseks välja ja siis unustasin täna koju ka veel. Helistage mulle lauatelefonile või saatke mail, kui midagi on. Enamasti nagunii ei ole tegelikult ju midagi.

Mu mobiilivõõrutuskuur edeneb hästi. Kõigepealt lülitasin ma telefoni terveks nädalavahetuseks välja ja siis unustasin täna koju ka veel. Helistage mulle lauatelefonile või saatke mail, kui midagi on. Enamasti nagunii ei ole tegelikult ju midagi.

et in terra pax hominibus bonae voluntatis

Ohh. Ma sain veel Tallinna Poistekoori kuulata täna, see oli äge. Ehkki ma alguses ei saanudki aru, et see on sama koor, mis eilne, sest tänased poisid tundusid oluliselt suurema mõnuga laulvat:) Võibolla neile ka meeldis juurdekuuluv Hortus Musicus kõvasti rohkem kui jazzmuusikud. Mulle igatahes küll.

Ohh. Ma sain veel Tallinna Poistekoori kuulata täna, see oli äge. Ehkki ma alguses ei saanudki aru, et see on sama koor, mis eilne, sest tänased poisid tundusid oluliselt suurema mõnuga laulvat:) Võibolla neile ka meeldis juurdekuuluv Hortus Musicus kõvasti rohkem kui jazzmuusikud. Mulle igatahes küll.

nokkima teri, mille puistanud mu punane käpik

Meie köögiakna taga on täna söömas käinud paar männileevikest, üks pärisleevike, üks defineerimata tihaselaadne lind ja mustmiljon rasvatihast. Tihastel on mingi kaval süsteem. Nad istuvad kirsipuu otsas ja siis kordamööda lendavad söögimajja ja haaravad mõne tera nokka ja siis lendavad tagasi puu otsa seda sööma. Vahetpidamata käib selline sõelumine, aga mitte kunagi ei lenda kaks … Loe edasi “nokkima teri, mille puistanud mu punane käpik”

Meie köögiakna taga on täna söömas käinud paar männileevikest, üks pärisleevike, üks defineerimata tihaselaadne lind ja mustmiljon rasvatihast.

Tihastel on mingi kaval süsteem. Nad istuvad kirsipuu otsas ja siis kordamööda lendavad söögimajja ja haaravad mõne tera nokka ja siis lendavad tagasi puu otsa seda sööma. Vahetpidamata käib selline sõelumine, aga mitte kunagi ei lenda kaks lindu korraga söögimajja. Nagu oleks neil mingi järjekord paika pandud, mille alusel nad liiguvad. Igaüks teab täpselt, millal tema kord on.

Käisime Frediga väljas linde lähemalt passimas. Mina tahtsin pilti teha ja Fredi on kass. Aga linnud kas häbenesid või kartsid meid, igatahes nad hoidsid eemale, nii et pilti me ei saanud (paha) ja ühtegi lindu kätte ka ei saanud (hea). Mulle kohe sugugi ei meeldi, kui mulle surnud tihane köögipõrandale tuuakse, aga seda vahel ikka tuleb ette.