Rubriik: whatever

ei oskagi nüüd arvata, kas see silt kalev spa uksel on pigem hea või pigem halb uudis.

see, kuhu mu raha kaob, on mulle pikka aega mõistatuseks olnud – ma ausõna ei osta asju, terve igaviku juba.

aga nüüd arvestasin kokku, et olen viimase aasta jooksul ostnud lennukipiletid Viini, Brüsselisse (kaks korda), Dubrovnikusse, Stockholmi (isegi ei mäleta, kas ühe korra või rohkem), Hong Kongi, Rooma ja Sydneysse. ostnud as in omaenda raha eest ostnud, mitte tööandjalt piletit saanud.

ja kui ma juba reisil olen, siis – viimatise Hong Kongi näitel – kulutan ma raha massaažile, eksklusiivsete transpordivahenditega sõitmisele, naaberriikide viisadele ja muule mittemateriaalsele. ma ei osta isegi raamatuid enam… ainult lonely planeti reisijuhte:P

polegi siis ime, et mul riiete ja kinnisvara jaoks raha ei jagu.

(kuldse Hello Kitty rahakoti siiski hankisin endale tänavaturult. aasia on minusuguse hellokittypede jaoks ikka katsumus – raske südamega lahkusin kõigist neist t-särkidest, käekelladest ja kohvritest.)

Mio näris tänase Sirbi ruutsentimeetristeks tükkideks ja puistas need mu voodile laiali. Minu nähes. Tegelikult ta ei tohi nii teha, aga mul ei olnud südant looma keelama hakata – leht oli rekordiliselt igav ja mulle tundus kuidagi, et paras talle! (Sirbile siis, mitte Miole.)

Kui kütteperiood läbi saab, lõpetan selle mõttetu ajalehe tellimise üldse ära.

mul on vaja osta võimalikult odav üheotsapilet maailma lõppu. sellega seoses tean nüüd, et austraalias on olemas niisugused lennujaamad:

Ararat (ARY)
Big Bell (BBE)
Brunette Downs (BTD)
Cape Flattery (CQP)
Casino (CSI)
Chinchilla (CCL)
Christmas Creek (CXQ)
Daydream Is (DDI)
Eden, Off-line Pt (QDN)
Fossil Downs (FSL)
Goldsworthy (GLY)
Hooker Creek (HOK)
Kempsey (KPS)
Lightning Ridge (LHG)
Monkey Mia, Shark Bay (MJK)
Mount Full Stop (MFL)
Orpheus Island Resort, Waterport (ORS)
Robinhood (ROH)
Surfers Paradise (SFP)
Tableland (TBL)
Thursday Island (TIS)
Wagga Wagga, Forrest Hill (WGA)
Wee Waa (WEW)
Whyalla (WYA)
Woodie Woodie (WWI)

ja last but not least mu absoluutne lemmik: Useless Loop (USL). seal kavatsen ma ära käia!

**** says:
teeme nii, et lepime kokku, et elu armastusega v6ib veeta maksimaalselt 20 tundi ööpäevas ja need ylejäänud 4 ei tohi olla magamisajast

kaks asja jäi mulle seekord presidendi kõnest meelde:

* mehi ei ole!
* hea mustika-aasta tuleb.

no see on kahe asja võrra rohkem, kui ma tavaliselt seitse tundi pärast kõnet meenutada suudan, nii et hea töö.

Viimase nädala jooksul olen teinud esimest korda elus selliseid asju:
– siiditrükk
– ratsutamine
– ooperi vaatamine (tennisehalliooper ei loe, eks)

Jah, sellised aadlipreilide meelelahutused on mul:)

Teate, otsa hakkavad saama need asjad, mida ma “olen alati tahtnud teha, aga pole veel jõudnud”!

kitty says:
võiks juba tulla 1) lõuna, 2) õhtu, 3) nädalavahetus
kitty says:
4) vikingi jackpot, 5) keegi, kes mu tegemata tööd ära teeks

tegelt ka.

Tõenäoliselt ei olnud see Tartus-käik mu elu kiireim, aga muidu ilmselt minimalistlikuim küll – eile viimase bussiga sinna, ööbimine Dorpatis, hommikune koosolek pläskus, koosolekujärgne briifing Dorpati lobby-baaris ja 12.30 bussiga tagasi Tallinna. No kes veel suudab Tartus lähetuses nii ära käia, et bussijaama platsilt üldse minema ei saa? Bussijuhid ehk:P

Mio on tagasi kodus.

Sellest, kuidas ma teda naabermaja pööningult päästmas käisin, oleks saanud hea vene filmi, kui kõik tegelased eestlased poleks olnud – kivikeste loopimine teise korruse aknasse (olgu neetud need tänapäeva majad, kuhu ei saa sisse, kui sa mõne elaniku telefoninumbrit ei tea! pealegi olen ma väga vilets sihtija), pidžaamades majarahvas (sellest ma ei saa aru, kell 21.30 ei ole täiskasvanutel veel otseselt uneaeg ju?), telefonikõned majaomanikule ja kehtiva pööninguvõtme otsimine kõigist korteritest (nagu oleks seda ust viimati avatud aastal 1986).

Mõistatuseks jääb siiski, kus veetis kass terve selle nädala – seal pööningul oli ta alles tänasest ja sedagi ilmselt mitte liiga kaua. Tema kräunumine oli nii kõrvulukustav, et kui ma poleks seda tänavale kuulnud, oleks vaesed naabrid ilmselt olnud sunnitud oma võtmeotsimisaktsiooni südaöö paiku siiski alustama, et mingitki unerahu saada.

Aga miks ma kell 21.30 tänavale läksin? Jah, ma OLIN nii meeleheitel, et trükkisin pildiga kassiotsimiskuulutused ja läksin ööpimeduse varjus neid laternapostidele kleepima.

Pool tundi pärast kojutoomist hakkas see tänamatu elajas uuesti õue küsima! Ma veel ei lasknud, aga need üleskleepimata kuulutused hoian järgmiseks korraks igal juhul alles…