Kuna Keskraamatukogu on oma ilge kassinäoga turvamehe kas lahti (oleks ju tore) või puhkusele (tõenäolisem, kuigi mitte nii tore) lasknud ja asemele mingi tuima tädi pannud, katkestasin vähemalt ajutiselt oma boikoti nimetatud asutusele ja tegin teoks ammuse plaani – laenutasin põhikooli ajalooõpiku “Keskaeg” ja lugesin selle läbi. See avardas mu maailmavaadet oluliselt.
Ajalooga on umbes seesama asi, mis käsitööga – kuna see aine mulle kooli ajal ei meeldinud, siis vedasin end sellest läbi alatu pettuse, bluffimise ja lühiajalise mälu osava rakendamise abil. Alles nüüd, vanas eas, tunnen, et tegelikult võiks neid asju ju teada. Nii et… vahetult enne keskajaga alustamist õmblesin valmis oma elu esimese seeliku; järgmiseks tulevad uusaeg ja heegeldatud bikiinid. Või no eks näeb, kuidas sellega läheb.
See kassinäoga turvamees on blondi kahemeetrise kivist turvanaise vastu ilmselt ikkagi vahetatud, sest viimane on kohal juba miski 3-4 kuud.
Ja ma m6tlesin, et ma olen ainus, kes p6hikooli 6pikute vastu huvi tunneb. Ainult, et ajaloo asemel v6taks ma fyysika:D
Kui ma maikuus raamatukogus käisin, oli see robot-mees igatahes veel kohal (http://triangel.wordpress.com/2006/05/30/nii-need-iidolid-langevad/). Äkki sai vahepeal ametikõrgendust?