siis su juurde tulen läbi sügise ja lumemarjamaa

Lugesin hommikul trollis Sirpi (hmm. ma jäin nüüd kohe tükiks ajaks juurdlema selle üle, mis mulje see lause minust jätab. No millisena te kujutate ette inimest, kes loeb hommikul trollis Sirpi? Ei, ma ei taha teada. Erilist glamuuri sellest fraasist igatahes ei õhku), nojah, lugesin kõigepealt “trastilisema kuju” võtnud satanismist ja siis “ilma krimmita” näitlejatest… ja nüüd ma konkreetselt EI JULGE mõnd sõnastikku lahti võtta ja järele vaadata, kas tõesti on need sõnad ka “vabaks lastud”, sest “nagunii kõik kirjutavad niiviisi”. Ma lihtsalt pole oma maailmapildi nii põhjalikuks ümberkujundamiseks veel valmis. Millalgi pärast lõunat võibolla võtan ette.

(Aga muide. Ma arvan, et mu kadunud vanaisa luges hommikul trollis Sirpi. Vanaisa, kes suri aastal 1985 ja kes oli enne seda pikalt haige… nii et ma arvan, et see oli millalgi seitsmekümnendate lõpus, kui ta sõitis hommikuti trolliga nr. 1 Mustamäelt kesklinna ja luges Sirpi ja Vasarat, mida ju ikkagi Sirbiks kutsuti. Ma arvan, et tal oli pikk must mantel seljas ja et ta käis diplomaadikohvriga. Aga ega ma tegelikult ei tea.)