Mul on hea uudis ja halb uudis.
Hea: leidsin üles legendaarse Lilla Hiire – mänguasja, mille mu kass paari aasta eest suutis mu mitte just suurde korterisse jäljetult ära peita. Taaskohtumine hiirega toimus jäähallis, kus ta mulle vasaku uisu seest vastu piuksatas. Ilmselgelt olin uisutamisega liiga pika vahe sisse jätnud.
Halb: pole, kellega head uudist jagada, sest kass ise on jälle kuskil oma topeltelu elamas ja mul on juba arvestuski sassis, kas ma nägin teda viimati kolmapäeva või neljapäeva õhtul… Ma olen küll otsustavalt lubanud selle elaja pärast mitte enam muretseda – tuleb, millal tuleb – aga praeguseks hakkan küll juba vaikselt närvi minema.
whatever 