seoses sellega, et ma ei oska ega viitsi ise enam suurt midagi teha, on minust saanud outsource’imise kuninganna (vt ka: “nad ei käi ise koolis ka, nad saadavad sinna oma vendi”).
koliseva mootorratta viisin Motodepoosse parandada, katkised püksid viisin õmblejale nõeluda ja kui mul sügisjooksul tuli mõte, milline luuletus võiks olemas olla, siis lasin selle Jüril kirjutada.
tõused korraga ja lähed
alla või vastutuult
vihmase ilmaga või päikselõõsas
paned ajamaöösel, õhtul või hommikul
tõused ja lähed
talvel, kevadel või suvel
väsinuna, rahulolevana või ootusärevana
jätad pooleli
tõused
ja
lähed
sügiselhakkad minema metsast
orust, mäe otsast
mere äärest
linnast või lagendikulttõused ja lähed
samm venib pikemaks
jooksed
varsti on kõik kohad minejaid täispikad, peenikesed, paksud, lühikesed, jõulised ja puhtatõulised
noored ja vanad
kõik on tõusnud ja lähevadennekõike kõige tavalisemad
peaaegu keskealised
keskmist kasvu
tegelikult ikkagi kõik
jooksevad
kuidas keegi
kõik jooksevad
jaksavad
nagu lumi oskab
ja jõuab
sadadasammhaaval üle oma eilse silmapiiri
millegipärast ühtäkki peabtõusma ja minema
jooksmaei millegi eest ära
ei millelegi järele
jooksuga
kergelt
kaugele
ta väidab nüüd, et see on minu luuletus, aga ma ise nii kindel ei oleks. samas, tsikkel ja püksid on küll endiselt minu!
Tead, siin võiks olla “Like”-nupp, ma praegu jube hea meelega vajutaks seda :)