tuisk on neljandat päeva. noh, tegelikult lihtsalt sajab vahelduva eduga lund, aga juba oleme seisus, kus “teid ei seleta silm”, sest lumelabidaid ju ei ole kellelgi ja 10 cm lume vastu on võimetu isegi see soola-liivasegu, mille nutikamad juba nädala eest katastroofiootuses kõnniteedele laotasid. mõned tähelepanekud selle kohta, kuidas getorahvas toime tuleb/ei tule:
hijabis naabriproua kukkus majauksest lugedes neljandal sammul matsti külili. järgnenud siputamise käigus tuvastasin, et jalas olid tal ballerinad ja nende sees vikerkaaretriibulised sokid. brr.
tema rahvuskaaslane puhastas majaesist lumest hoopis innovatiivsel moel, survepesu abil. ei oska öelda, kas tegu oli teadliku riskivõtmisega või valmistab järgmine võimalik miinuskraad talle ebameeldiva üllatuse.
enamus kohatud lumememmesid on mätsimismeetodil valmistatud ja koonusjad, aga meie magamistoa akna all on keegi suutnud kaks korralikku lumepalli kokku veeretada ja teineteise otsa tõsta. poolakas juba teab, kuidas see asi käib! lõppviimistlus oli tol memmel kahjuks kasin, aga kenamaid eksemplare lähinaabrusest:
ja lehest lugesin, et raudteelased teevad siin puha kangelastegusid. siis, kui ühel ööl oli -2C, olid rongid öö otsa edasi-tagasi sõitnud, et rööpad ära ei külmuks! ma olen kindel, et BAMi meestel oleks siit palju õppida.
nii et ärge meie pärast muretsege, me tuleme toime (vt ka: keep calm and carry on).
edit: õhtuks oli kesklinnas lumi puha sulanud ja kõnniteedki kuivad; tabasin veel viimase lumememme agoonia:
