Eelmisest jalgrattapostitusest saadik olen veel 400 km Londonit mööda ringi kruiisinud, ohtralt jalgrattapoode külastanud ja mitu uut terminit õppinud:
* Dutch bike, ka sit-up-and-beg bike – selline jalgratas nagu minu oma. Ma polegi kindel, mis tingimused täpselt peavad täidetud olema, aga tundub, et lai lenks ja ketikaitse juba teevad rattast hollandi ratta. Rummusisene käiguvahetus ja jalgpidur (vt allpool) aitavad ka kaasa. Ja korv!
* Hub gear – rummusisene käiguvahetus. Kuudepikkuse uurimistöö tulemusena olen leidnud kogu Londoni linnas ÜHE jalgrattapoe, kes on valmis seda remontima. Kõigis teistes poodides nenditakse aga, et sellisega ratas tasub kindlasti osta, sest see on täiesti hooldusvaba.
* Coaster brake – jalgpidur. Sisuliselt on tegu unarsõnaga, sest ühtegi jalgpiduriga ratast pole mul poodidest leida õnnestunud.
Kõik need seiklused mehaanikas ja lingvistikas võtsin ette sellepärast, et mu “täiesti hooldusvaba” käiguvahetus ei pidanud end just kenasti ülal sellest ajast, kui jalgpidur müravabalt tööle sai. Lisaks – wait for it – tuli mu rattal aeg-ajalt kett maha (kaalun tõsiselt selleteemalise postitustekategooria loomist, et oleks lihtsam iga kord sellele eelmise jalgratta saagale linkida:)) ja see on ketikaitsega ratta puhul küll suur saavutus, aga samas tohutu needus.
No ja siis ühel õhtul kooriproovi vaheajal tuli mu juurde üks proua soprani häälerühmast ja avaldas soovi mu jalgratas ära osta! Sain kohe aru, et universum on minu poolel – selgus, et 1) prouat ei heiduta mingid käiguvahetusprobleemid, sest “she knows somebody”; 2) proua elab mu kõrvaltänavas, 3) proua on hollandlanna :) Miinuspoolele jäi asjaolu, et tegu oli pensionärist Avon ladyga, nii et rikkakssaamist see diil just ei tõotanud. Aga ma arvan, et naabritele odavate jalgrataste müümine on karmale kasulik, nii et täna sai see tehtud.
Uue ratta valisin küll üsna kiirelt välja, aga selleks, et cyclescheme’i soodustust (mis küll päris 42% ei ole, aga 30 kanti küll) saada, tuleb läbi hüpata suurkorporatsiooni bürokraatiarõngastest ja see võtab aega, seega maikuus liiklen pigem jalgsi (ja saan lõpuks ometi rahulikult pildistada kõiki mu teele jäävaid jalgrattureid).
Tahtsin siia panna ka endale mälestuseks tehtud foto hollandi prouast hollandi jalgrattal, aga kui, rattalukk näpus (sest igaüks, kes on Krabatit lugenud, teab ju, et looma müües tuleb ohelik endale jätta), koju jalutasin, nägin, kuidas mu omaenda koduhoovis Superman ja Batman jalgratastel võidu sõitsid, ja see kaader võitis.
whatever 
London mõjub su kirjutamis-soonele hästi, me kallis Agatha-wannabe! Kirun su osavust ja ootan kannatusega järge, kus ehk antakse uus vihje!
tavaliselt jääb aednik süüdi.