jet planes islands tigers on a gold leash

(kuna jooksma pole juba kümme päeva jõudnud, siis puudub igasugune vabandus mitte jooksublogida, eks.)

Jooksublogi vol 7: ei ole sugugi igav!

Jooksutrenn, eriti pikk, võib muidugi olla kohutavalt tüütu – aga nagu igas eluvaldkonnas, nii ka spordis annab hea planeerimisega palju ebameeldivusi ära hoida. Reegel nr 1: ilu päästab maailma (vt eelmist postitust). Reegel nr 2: iPodi aku ei tohi tühjaks saada. Reegel nr 3: podcastid ja audioraamatud ei tohi otsa saada.

(Kui te nüüd ootasite mingeid reegleid vaheldusrikaste trennide kohta, siis neid ei tule. Intervallid või ülesmäge lõigud on veel _eriti_ igavad ja nõuavad põhjalikku aju tuimestamist kõrvaklappide kaudu.)

Kuna ma audioraamatuid osta ei raatsi, siis selles vallas olen piirdunud põhiliselt klassikaga – näiteks jaanuaris 2014 töötasin otsast lõpuni läbi kogu Jane Austeni loomingu, kõik 175 km. Äärmiselt õpetlik kogemus. Kas teie teate, kuidas hääldatakse inglise keeles sõnu “colonel” ja “lieutenant”? (Selle teadmise omandamisest möödunud 10 kuu jooksul pole mul küll veel tekkinud juhust neid termineid vestluses kasutada, aga ma igatahes olen valmis.)

Kaasaegsemate terminite ja sündmustega hoiavad mind aga kursis:

* Composer Of The Week (BBC Radio 3) – selle võtan tavaliselt ette rattaga tööle sõites aegadel, mil kõik teised podcastid on jooksmise peale juba ära kulunud. Pole kindel, palju ma tegelikult kuulan või meelde jätan, aga Donald Macleodi inglise keel on väga nauditav ja muusikanäited harivad minusugust võhikut ikka ka. Näiteks ükskord sain teada, et Marju Läniku laulu pulmakelladest kirjutas hoopis Saint-Saënswho knew!

* Freakonomics Radio (WNYC) – noh, kes ei teaks Freakonomicsit. Stephen Dubner (kes ei ole majandusteadlane) kaevab välja obskuurseid teemasid, mida majandusteadlase seisukohalt käsitleda, ja Steven Levitt (kes on majandusteadlane) varustab teda šokeerivate soundbite‘idega.

* Müstiline Venemaa (Vikerraadio) – minu jaoks on see üsna värske leid, tegelikult muidugi alati olemas olnud. Mis tähendab, et mind ootab ees terve aastatepikkune arhiiv, jei!

* No Such Thing as a Fish – kui ma saaks valida ainult ühe podcasti, mida kuulata, siis ma sureks ära valiks selle, sest  see on lakkamatu põnevate faktide tulevärk, autoriteks inimesed, kelle tööks on otsida fakte QI jaoks, mida ma pole kunagi näinud ja ei viitsi vist vaadata ka, sest milleks, kui parimad palad mulle podcasti näol kätte tuuakse?

* Raadio Ööülikool – selle puhul ma valin hoolega, mida üldse alla laadida, sest veidi esoteerikarohkeks kisub see mu jaoks, aga hoian siiski silma peal.

* Radiolab (WNYC) – because science! Alguses mulle tundus see veidi üle…toimetatud, aga nüüd olen nende stiiliga ära harjunud ja naudin – nad tõesti kasutavad meediumi väga tõhusalt ära. Nagu kuuldemäng väga põnevatel teemadel.

* Rahva Oma Kaitse (R2) – ma olen maailma KÕIGE osavam külmunud-sõrmedega-täpselt-3:30-peale-kerija-et-pääseda-kohutavast-Ringo-Starri-laulust.

* The Moth ja The Story Collider – mõlemas jutustavad tavalised inimesed päriseltjuhtunud lugusid, ühel juhul suvalistel teemadel ja teise tagline on “stories about how science has affected peoples’ lives”. No ma ei tea, vaevalt, et ma sealt palju targemaks olen saanud, aga nii tore lihtsalt kuidagi. Vahel võtab pisara silma, aga saab ju teha näo, et see on tuulest. Või higi.

* Tweet of the Day (BBC Radio 4) – ei jää sealtki meelde suurt midagi, aga linnulaul ja Sir David Attenborough kuluvad väikestes doosides siiski alati ära.

* Uus raamat (Klassikaraadio)- kõigist kohmetutest eesti meestest on Peeter Helme võibolla mu lemmik. Mulle meeldib, kuidas ta raamatuid valib ja kuidas neist jutustab.

Kui nüüd tundub, et jube palju jõuan kuulata, siis meenutagem, et see pidigi olema protsessiga praalimise rubriik. Suvel juhtus ikka alailma, et mul kulus nädalaga rohkem podcaste, kui kogu see kamp suutis juurde teha sama ajaga, ja pidin aga jälle arhiividest mõne surnud helilooja või vene tsaari elu endale taustaks võtma.

(Muusikat ma jooksmise kõrvale kuulata ei saa, rütm segab. Üks erand: kui trennikava hakkas nõudma mu isiklikest rekorditest kiiremaid temposid, siis War in Wonderlandi abil püsisin enamvähem reel.)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: