i tried so hard and got so far

ükspäev hakkasin kõmri keelt õppima.

mul oli just tekkinud plaan, et peaks mõne Duolingo keelekursuse uuesti ette võtma – olen seal eri aegadel õppinud hispaania, prantsuse ja rootsi keelt. aga see on alati läinud tüütuks, sest ma olen kõiki neid keeli enne ka veidi õppinud ja pole äpis vist ühegi puhul suutnud läbi murda igavatest esimestest tasemetest, kus öeldakse tere ja head aega ja aitäh ja minu nimi on. ma loen rootsi keeles raamatuid, õpetage mulle idioome, mitte seda, kuidas sõna “koer” mitmust moodustada!

aga siis lugesin ajaleheartiklit sellest, kuidas Duolingo ja Walesi valitsuse koostöös loodetakse aastaks 2050 jõuda selleni, et kõmri keele oskajaid oleks miljon (praegu on 872 200) ja mulle jõudis järsku kohale, et Wales võib tükiks ajaks jääda üldse ainsaks välismaaks, kuhu mul minna õnnestub. ja et ma plaanin sinna kindlasti ka korduvalt minna ja et tegelikult olen ma alati pead murdnud, kuidas need kohanimed ja tarbetekstid igasugustel siltidel õieti häälduvad.

haarasin härjal sarvist ja on see vast olnud sõit!

esimene nõuanne, mida kõmri keele õppijatele antakse, on see, et tuleb meeles pidada, et w ja y on täishäälikud. kahjuks ei mainita seda, et need on ka… peaaegu et ainsad täishäälikud selles keeles. w hääldub enamasti nagu meie u ja y hääldub enamvähem nagu i. u hääldub ka nagu i. ja siis on muidugi i, mis hääldub nagu… i.

õigluse mõttes peab tunnistama, et a, e ja o on ka olemas ja häälduvad enamvähem nagu a, e ja o.

kaashäälikutest see-eest puudust pole. mitmed neist häälduvad nagu ei miski, mida ma elus varem isegi kuulnud oleksin. kirja pannakse sellised enamasti kahetähelise kombinatsioonina (ll, dd, rh jne).

hea uudis on see, et umbmäärast artiklit kõmri keeles ei ole. halb uudis on see, et määrav artikkel on olemas ja esineb kolmes vormis (‘r, yr ja y), mille vahel valitakse kõigepealt selle põhjal, kas eelmine sõna lõpeb täis- või kaashäälikuga, ja siis selle põhjal, kas artiklit vajav sõna ise algab täis-või kaashäälikuga. (või h-ga, mis allub mõnusa erandina täishäälikute reeglile). on teil ikka veel meeles, et y ja w on täishäälikud? (jah, peab nentima, et see osa ei ole iseenesest ebaloogiline ega ka raske. lihtsalt… mõttetult keeruline.)

aga see pole veel kõik, sest määrava artikli lisamine naissoost sõnale (LOOMULIKULT on nimisõnad kas mees- või naissoost, ja LOOMULIKULT pole võimalik sõnale peale vaadates aru saada, kumb ta on, tuleb lihtsalt pähe õppida) muudab SELLE SÕNA ESIMEST HÄÄLIKUT. näiteks “tüdruk” on kõmri keeles “merch”, aga “see tüdruk” on “y ferch”. (f hääldub muide nagu v. kui on vaja hääldada f, siis kirjutatakse ff.)

see nende miljoni kõneleja eesmärk tundub mulle iga päevaga järjest ambitsioonikam.

just alustasin arvsõnadega ja pärast seda, kui “un”, “dau” ja “tri” on ära olnud, kaob jäljetult igasugune sarnasus kõigi teiste mulle tuntud keeltega. 5 näiteks on “pump”! see vähemalt on nii tobe, et jääb suht hästi meelde. aa, “üksteist” koosneb kolmest sõnast: üks, kümme, üks. see on neil küll kenasti korraldatud. seda ma veel ei tea, kas sama meeldiv loogika jätkub ka pärast 19, aga hoian pöialt.

ükskümmendkaks

mõned verbid, mille vahel vahetegemist täna (veidi tulutult seni) harjutasin: “gwisgo” (kandma, riiete mõttes), “gwyneud” (valmistama), “gwylio” (vaatama), “gweithio” (töötama). Gwych! (see tähendab seda, mida ingliskeelne “great”).

kõiki neid vahvaid nüansse oskan jagada esimese 19 päeva kõmri keele õppimise põhjal – usun, et toredaid üllatusi ootab mind ees veelgi.

aga mul endal on hullult lõbus ja täiesti plaanin järgmine kord Walesi sattudes kõik sildid kõva häälega ette lugeda ja ära tõlkida ja loodetavasti ka mõnes vestluses osaleda (kuigi keeleoskajad moodustavad ainult 29% sealsest elanikkonnast, nii et võibolla läheb mitu katset, enne kui partneri leian). tõesti päris mõnus tunne on ajul, kui midagi nii… teistsugust töödelda antakse.

Hwyl!