i tried so hard and got so far

ükspäev hakkasin kõmri keelt õppima.

mul oli just tekkinud plaan, et peaks mõne Duolingo keelekursuse uuesti ette võtma – olen seal eri aegadel õppinud hispaania, prantsuse ja rootsi keelt. aga see on alati läinud tüütuks, sest ma olen kõiki neid keeli enne ka veidi õppinud ja pole äpis vist ühegi puhul suutnud läbi murda igavatest esimestest tasemetest, kus öeldakse tere ja head aega ja aitäh ja minu nimi on. ma loen rootsi keeles raamatuid, õpetage mulle idioome, mitte seda, kuidas sõna “koer” mitmust moodustada!

aga siis lugesin ajaleheartiklit sellest, kuidas Duolingo ja Walesi valitsuse koostöös loodetakse aastaks 2050 jõuda selleni, et kõmri keele oskajaid oleks miljon (praegu on 872 200) ja mulle jõudis järsku kohale, et Wales võib tükiks ajaks jääda üldse ainsaks välismaaks, kuhu mul minna õnnestub. ja et ma plaanin sinna kindlasti ka korduvalt minna ja et tegelikult olen ma alati pead murdnud, kuidas need kohanimed ja tarbetekstid igasugustel siltidel õieti häälduvad.

haarasin härjal sarvist ja on see vast olnud sõit!

esimene nõuanne, mida kõmri keele õppijatele antakse, on see, et tuleb meeles pidada, et w ja y on täishäälikud. kahjuks ei mainita seda, et need on ka… peaaegu et ainsad täishäälikud selles keeles. w hääldub enamasti nagu meie u ja y hääldub enamvähem nagu i. u hääldub ka nagu i. ja siis on muidugi i, mis hääldub nagu… i.

õigluse mõttes peab tunnistama, et a, e ja o on ka olemas ja häälduvad enamvähem nagu a, e ja o.

kaashäälikutest see-eest puudust pole. mitmed neist häälduvad nagu ei miski, mida ma elus varem isegi kuulnud oleksin. kirja pannakse sellised enamasti kahetähelise kombinatsioonina (ll, dd, rh jne).

hea uudis on see, et umbmäärast artiklit kõmri keeles ei ole. halb uudis on see, et määrav artikkel on olemas ja esineb kolmes vormis (‘r, yr ja y), mille vahel valitakse kõigepealt selle põhjal, kas eelmine sõna lõpeb täis- või kaashäälikuga, ja siis selle põhjal, kas artiklit vajav sõna ise algab täis-või kaashäälikuga. (või h-ga, mis allub mõnusa erandina täishäälikute reeglile). on teil ikka veel meeles, et y ja w on täishäälikud? (jah, peab nentima, et see osa ei ole iseenesest ebaloogiline ega ka raske. lihtsalt… mõttetult keeruline.)

aga see pole veel kõik, sest määrava artikli lisamine naissoost sõnale (LOOMULIKULT on nimisõnad kas mees- või naissoost, ja LOOMULIKULT pole võimalik sõnale peale vaadates aru saada, kumb ta on, tuleb lihtsalt pähe õppida) muudab SELLE SÕNA ESIMEST HÄÄLIKUT. näiteks “tüdruk” on kõmri keeles “merch”, aga “see tüdruk” on “y ferch”. (f hääldub muide nagu v. kui on vaja hääldada f, siis kirjutatakse ff.)

see nende miljoni kõneleja eesmärk tundub mulle iga päevaga järjest ambitsioonikam.

just alustasin arvsõnadega ja pärast seda, kui “un”, “dau” ja “tri” on ära olnud, kaob jäljetult igasugune sarnasus kõigi teiste mulle tuntud keeltega. 5 näiteks on “pump”! see vähemalt on nii tobe, et jääb suht hästi meelde. aa, “üksteist” koosneb kolmest sõnast: üks, kümme, üks. see on neil küll kenasti korraldatud. seda ma veel ei tea, kas sama meeldiv loogika jätkub ka pärast 19, aga hoian pöialt.

ükskümmendkaks

mõned verbid, mille vahel vahetegemist täna (veidi tulutult seni) harjutasin: “gwisgo” (kandma, riiete mõttes), “gwyneud” (valmistama), “gwylio” (vaatama), “gweithio” (töötama). Gwych! (see tähendab seda, mida ingliskeelne “great”).

kõiki neid vahvaid nüansse oskan jagada esimese 19 päeva kõmri keele õppimise põhjal – usun, et toredaid üllatusi ootab mind ees veelgi.

aga mul endal on hullult lõbus ja täiesti plaanin järgmine kord Walesi sattudes kõik sildid kõva häälega ette lugeda ja ära tõlkida ja loodetavasti ka mõnes vestluses osaleda (kuigi keeleoskajad moodustavad ainult 29% sealsest elanikkonnast, nii et võibolla läheb mitu katset, enne kui partneri leian). tõesti päris mõnus tunne on ajul, kui midagi nii… teistsugust töödelda antakse.

Hwyl!

23 kommentaari “i tried so hard and got so far”

    1. Appi, seekord läks läbi!?!? Ma ei saa aru kuhu kõik mu eelmised kommentaaris siis kadusid? Mõnel korral korduvalt sama kommentaari saates on tulnud ette isegi tekst, et sa juba oled sellise kommentaari saatnud, aga siia pole ikka midagi läbi tulnud. Ja nüüd siis sain, supre!

      Ok, ma siis nüüd kohe kommenteerin ka teemat. Ma ei tea, kas sa telekat ka vaatad/omad ja kui omad, siis läbi millise pakkuja, aga paljudel pakkujatel on olemas ka kohe eraldi Walsh TV kanalid (juhul kui sa seda juba ise ei tea). Ma mõnikord hotellis olles olen nende peale sattunud ja no mitte midagi ei ole aru saanud :) Sul jälle võiks ehk põnev olla mõnda kõmrikeelset saadet duolingo keeleõppele lisaks vaadata.

      1. ma natuke googeldasin, et milles sul võib probleem olla, et kommentaarid kuskil läbi ei lähe, ja üks lahendus, millei jõudsin, oli see, et sa peaksid minema https://akismet.com/contact/ lehele ja seal raporteerima “I think Akismet is catching my comments by mistake.” see muidugi nõuab mingite väljade täitmist veel ja ma ei tea, kas sa viitsid või kas see sulle nii olulinegi on, ja muidugi ka, kas see isegi töötab. lihtsalt selline idee.

        tead, me ei ole 8+ aasta jooksul siin riigis kordagi telekamaksu maksnud :D olemegi iga aasta saatnud selle deklaratsiooni, et lubame, et ei vaata reaalajas telesaateid isegi internetist. ja pole vaadanud ka. aga ma jätan selle Welsh TV idee vägagi meelde järgmiseks korraks, kui kuhugi hotelli satun (jessas, kus tahaks sattuda kuhugi hotelli. ükskõik kus! Walesis näiteks sobiks väga hästi juba:))

      2. See on nüüd kolmas kord kui ma proovin seda kommnetaari siit läbi saada :Z :Z

        Tänud, et hakkasid mu probleemile sedasi kohe lahendust otsima :)
        See probleem on alati WordPress blogidega ja algas kuskil kaks aastat tagasi kui jälle mingid uuendused kas siis WordPress blogidega tehti või oli mingi browserite vahetuse värk. Ma ei olnud ainuke kes seda kurtis. Tihti on olnud jamaks ka see, et mul on mingi vana WordPress blogi mida ma pole juba ‘100’ aastat kasutanud ja ma olen selle passwordi ära unustanud. Kui ma aga kommenteerides oma emaili kasutan, siis ta tahab, et ma selle konto kaudu sisse login, aga ma ei taha ega saa ja kui ma teist emaili aadressi kasutan, siis hakkab ka jonnima ning kolmandaga saadab üldse kommentaarid kosmosesse.
        Ühel korral tegin spets uue WordPressi konto ja sellega sain siis ühes blogis korra kommenteerida, aga hiljem unustasin selle konto andmed ka ära, sest ma tavaliselt ei kommenteeri väga tihti ning järgmine kord olin taas nullis tagasi :D Selleks ajaks olin ma kasutanud juba nii paljusid erinevaid mu päris ja väljamõeldud emaili aadresse tulutult, et andsin alla.
        Aga mind see tegelikult väga ei härinudki, sest nagunii oleks jälle midagi sellist öelnud mida ma hiljem kahtsenud oleks ja parem oligi et ei saanud ega saa :).

        Siia aga olen küll mitmel korral kommenteerima tahtnud tulla/proovinud ning nüüd siis lõpuks ka õnnestus, kasutades mu mehe ülivana emaili aadressi!?!

        Jaa, hotelli tahaks tõesti hirmsasti, kuigi ma oleks õnnelik juba sellegi üle, kui ‘vangiuksed’ niigi palju lahti tehaks, et saaks lõpuks kasvõi kuskile teise linnakesse või mõnda National Trust mõisa või põllu peale päevakski ringi jooksma minna :) Kas sa oled juba näinud milliseid soojakraade meile veebruari lõpuks lubatakse ?!

      3. ma eeldasin ka, et ju su kommenteerimisprobleemid WordPressiga seotud on kuidagi. minu meelest on ka keegi veel kurtnud selle üle, et osades blogides lihtsalt ei õnnestu kommenteerida. sellepärast ma seda teemat natuke uurisingi ja nüüd mul on teooria, et see on seotud Akismetiga, mis on see… asi, mis katsub spämmi vastu võidelda, blogiomanikku seejuures tülitamata. et osad mailiaadressid on Akismeti jaoks blacklistitud ja siis neid ei lasta isegi spämmifiltrisse istuma.

        ma tegin eksperimendi mõttes omaenda blogis ühe linnukese ühte teise kohta, nii et kui sa viitsid proovida kommenteerida selle mailiaadressiga, millega tavaliselt kommentaarid kosmosesse saadetakse, siis nüüd peaks see vähemalt minu jaoks nähtavale ilmuma. juhul, kui see probleem on seal, kus ma praegu arvan, et ta on.

        see on küll tõsi, et kahetseda tuleb enamasti neid kommentaare, mis saavad kirja pandud ja avaldatud, ja peaaegu mitte kunagi ei jää hinge vaevama see, et mingil teemal ikkagi ei õnnestunud sõna sekka öelda :D puhas “rääkimine hõbe, vaikimine kuld” minu meelest! samas jälle, elu oleks jube igav, kui kõik inimesed oleks kuldvaikijad. tahaks ju vahel… vestelda ka.

        vaatasin ilmateadet ja mis ma oskan öelda. mine või randa, aga kahjuks ei jää jalutuskäigu raadiusse siin eriti mingeid randu :P

      4. Sorry, mul ei olnud eile aega siia tulla, aga alustan siis nüüd katsetustega.
        Ma avastasin juba üleeile, et need kaks kommentaasi mis jälle järsku siit läbi ei tulnud olid need, mis ära saates olid mu blogi elava lingiga. Proovin siis nüüd uuesti elava lingi, kuid mu mehe vana emaili aadressiga ja siis sinna otsa ka mu õige emailiga. Saab näha kas tulevad läbi.

      5. Teine katse mu õige emaili alt, ilma oma blogi elava lingita. Eelmine kommentaar ei läinud läbi :(

      6. ahhaa! selle kommentaari, mis oli koos blogi lingiga, leidsin nüüd spämmifiltrist! avaldan ta ära, sest äkki see teeb selle filtri kuidagi targemaks…

      7. No nii , tuleb välja, et kui ma oma veebilehe lingiga kommenteerin, siis need kommentaarid ei tule läbi, aga kui kasutan nüüd oma blogi õiget emaili või mu mehe vana, siis tulevad kommentaaris läbi. Ehk siis väga hea tulemus.

      8. jah, nii on. selle teise lingiga kommentaari leidsin samuti spämmifiltrist. aga samas olen ma blogiomanikuna lubanud ja isegi küsin seda linki… nii et veidi ikka lollakas, et selle lingi lisamine siis takistuseks saab.

      9. Jah, võimalik, et kui ka kommentaaridesse elavaid linke lisada, siis need ei tule läbi, et sind õudsate asjade eest kaitsta :D
        No nii, vähemalt nüüd on asjad selged ja kommenteerimine korraldatud :) Hakka aga nüüd usinasti kirjutama, et mul oleks mida kommenteerida :D :D

  1. mul on vist hüpetrofeerunud kalduvus mustreid ja sarnasusi näha, sest nägin “pump” ja mõtlesin kohe, et see on ju suht nagu kreeka penta. no ja pedwar on pmst lihtsa k->p häälikumuutuse produkt (vrd ladina quattuor) – see häälikumuutus ei tundu väga intuitiivne, aga esineb üllatavalt palju. Chwech samamoodi s>h muutuse tulemus, vrd suvalise slaavi keele šest vms (seda s-h muutust või vaheldust esineb meilgi, nt öösse-öhe) ja saith on peaeaegu nagu prantsuse sept või hisp siete, ja wyth on suht nagu prantsuse huit (sest h seal ei hääldu) ja naw nagu suvalise romaani keele novem-nueve-nove, jne.

    pagan, hakka või õppima, kuigi ma pole kunagi duolingot kasutanud ja ilmselt oleks kõige esimene barjäär hoopis seda kasutama õppida.

    1. saith ja naw ma hammustasin natukese harjutamise peale ise ka läbi ja wyth peale oleks ju võinud tulla, aga ei tulnud. ülejäänid poleks ka kindlasti ise välja mõelnud (mis on k->p häälikumuutuses _lihtsat_, küsin ma?!). nii et numbrite eest tuhat tänu, kohe läks palju lihtsamaks! :)

      kui Duolingoga katsetada tahad, siis minu põhiline protip on: hoidu äpist, kasuta veebi! esiteks on veebis saadaval ka “tips” ehk siis lühikesed, aga olulised seletused ja kokkuvõtted grammatikast jne – neid ma ei ole ei androidi ega iOS äpis küll mitte kuskilt leidnud. teiseks on äpis valida, kas vaatad reklaame ja mängid mingeid lollakaid mänge kaasa (st sul on viis “elu” ja kui viis viga on tehtud, pead neid juurde “ostma”, et edasi õppida – mis idiootsus!) või maksad tasulise versiooni eest. veeb säästab sellest kõigest, mul on brauseril adblocker peal ja elu on lill.

      1. mul õmneks polegi nutitelefoni, nii et veeb oleks ainus variant. Kas selleks on vaja töötavat mikrofoni (läpakal on, lauakal mitte)?

        ma olen nõus, et k-p häälikumuutus ei tundu väga intuitiivne, aga ega mulle k-c ja k-č muutus/vaheldus kah väga enesestmõistetav ei tundu, ometi kubiseb sellest tuttavates keeltes (vene ja itaalia näiteks). A võtame näiteks väikelapsed -nemad vahetavad mõnikord ka klusiilid ära.

        k-p muutust on Euroopas igatahes mitmes kohas, bretoonid ja britid on ühed, kes seda harrastasid, Kesk-Itaalias olid teised (aga nemad on itaalia kirjakeelele alla jäänud).

        a muidu mõtlen ma, et tugevad häälikumuutused, millega ortograafia ei suuda sammu pidada, on vist mingi keldi eri. vt ka seda, mis Britannias germaani (anglite ja sakside) keeltega ja Gallias ladina keelega juhtus.

      2. mikrofoni pole vaja, kõmri keele kõnetuvastust vist ei ole üldse olemaski ja Duolingo kursuses seetõttu hääldusharjutusi pole. (mõnede keelte jaoks, nt hispaania või prantsuse, on need olemas, aga sel juhul saad ise valida, kas saad/tahad neid teha või lülitad välja.)

      3. Laste tähevahetusest. Mul pisikuningas (praegu poolkuuene) veel siiamaani vahel ütleb k asemel t, läks aasta aega logopeeditööd, et see korda saada.

    2. asendamine – ma mõne nädala eest sain aru, et oot. Eesti “kibuvits” mitte ei ole lihtsalt sama asi kui hibiscus, aga see on isegi sama sõna ju!
      Lihtsalt veidi … moondunud.

      1. oskad sa viidata? st ma saan aru, et sa ütled, et “kibuvits” on samasugune rahvaetümoloogia nagu “suupiste” (<= zu+bis), aga kas sul on selle kohta ka mingeid muid andmeid, kui et kõlaliselt tundub hibiskiga sarnane? (nt et seda sõna ei kasutatud enne, kui hibiski sõna siia jõudis ja et enne öeldi muudmoodi, nt orjavits või valuvits vms).

        Va Wiedemanni veebisõnastikust pole ka sugugi kerge otsida, peaks paberväljaandele küüned taha saama.

      2. eriti veel, kui ma vaatan, et hibisk, mida siin kõige varem tundma õpiti, tuli siia hoopis toakase või hiina roosi nime all.

      3. Ma, jah, oletasin seda igasuguste allikateta. Lihtsalt vaadates musta virsiku ja kibuvitsalisandiga võõralt maalt pärit jäätee pudelit. See tee on mu poja lemmik ja ma tahtsin talle öelda, mida seal lisaks virsikule veel on ja kui ma oli hakanud ütlema, et noh, “hibiskus”, kõlas see pentsikult ja ma parandasin kohe, et tähendab, kibuvits.
        Ja see oli esimene kord, kui märkasin, et need sõnad on kõlalt nii sarnased. Nii sarnased, et ma isegi ei mõelnud “a vbla on see juhus?” vaid võtsin kohe “nii on” teadvusse.

      4. Aga sellised juhtumid on tihti tõepoolest lihtsalt juhused ja reaalselt üht päritolu sõnad näevad “palja silmaga” sootuks erinevamad välja. Igasuguseid muid -vitsa-liitsõnu on sellel taimel veelgi nimeks, ja kibu peaks tähendama lihtsalt kibedat (sh valusat) ja kuna ta torgib, siis tundub see päris usutav seletus. Eriti arvestades sünonüümi “valuvits”.

        Näiteid “palja silmaga” erinevana paistvatest, aga suguluses olevatest sõnadest – ung fecske ja eesti pääsuke (neil toimus millalgi p->f häälikumuutus, see on nii õige mitmes ühises tüves, vt ka fej = pea/pää).

        Minuteada kipub k pigem h-ks muutuma kui vastupidi, sest enamasti hakkavad inimesed hääldamisel pigem jõudu kokku hoidma kui varasemast rohkem kulutama, see on pmst sama laadi muutus nagu see ungari p->f – f on lohakalt hääldatud p, justnagu h on lohakalt hääldatud k.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s