everybody wants to rule the world

olukorrad, kuhu võib elus sattuda jalgrattatehase töötaja:

seisad rahulikult rattaparklas oma ratta kõrval, testid äppi. as one does.
läheb mööda kolleeg K, ütleb: tšau, kuidas läheb, oi, sul on esimese porilaua lapatsi vana mudel ju! kas sa uut tahad? palju turvalisem!
mõtled: uus asi ikka tore, ütled: tahan. K ütleb: no ma tutvuse poolest korraldan sulle ära.
pingib siis K varsti, et tule meie osakonda oma uue lapatsi järele, P paneb paika.
lähed koos rattaga kohale, kohtud P-ga, P parajasti võtab printerist mingit paberit välja ja ütleb: oo, väga tore, just sai valmis porilaua lapatsi self-replacement kit, juhend on siin, jupid on siin, aeg läks!
ja enne kui arugi saad, oled küünarnukkideni porine ja vahetad lapatsit :P see tähendab, testid lõppkasutajale suunatud juhendit. (leidsin mitu viga, nt kästi kasutada võtit suuruses M, aga komplektis olid ainult suurused S ja L.)
stopper käis päriselt ja ja aega läks 12 minutit koos niisama pläkutamisega ja arutamisega, mis on pildil valesti (õigemini küll, kas pildid on vales järjekorras äkki).

ja vot spst mulle see tehasetöö meeldib. meeldib, et mõni asi on päriselt olemas ja käegakatsutav. meeldib, et käed saavad vahel täitsa mustaks (ehkki seekord oli asi küll ainult selles, et mu ratas, ERITI porilaud, lihtsalt ongi üpris räpane). ja noh, meeldib sõita mööda linna sellise porilaua lapatsiga, millist võibolla kellelgi teisel maailmas veel ei ole, ja tunda, et veits nagu ise leiutan siin jalgratast:)

lihtsalt üks hommikuse töölesõidu kaader. ratas on pildil, aga lapats ei paista.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s