ma tean, et te ei käi siin turismiinfot otsimas, aga samas on mult viimasel ajal küsitud nii palju küsimusi, millele mul on tegelikult head vastused olemas – või siis ei ole küsitud, mis on ju just eriti ärritav, kui sul on hea vastus olemas. ja üldse tundub, et üle pika aja on kõigil järsku tekkinud jälle huvi Londonit külastada. niisiis, mõned korduma kippuvad vastused suvalises järjekorras.
esiteks. UKsse reisimiseks on vaja passi. ID-kaardiga ei saa. (ma täitsa ilma irooniata saan aru, et viimastel aastatel on kogu ülejäänud Euroopal olnud tähtsamate asjade peale mõelda ja see pisiasi, et UK nüüd päriselt ka üldse ei olegi enam ELi liige, on jäänud tähelepanuta ja läinud meelest.) aga et asja segasemaks teha, on siin selline erand: Eesti kodanik, kes on UK resident (elas siin enne Brexitit), saab oma ID-kaardi ühel spetsiaalsel veebilehel ära registreerida ja siis sellega riiki siseneda. nii et kui te näete lennujaamas, et “aga üks naine sai!”, siis see paraku ei tähenda, et kõik saaksid. võin lohutada, et passiga on piiriületus juba aastaid olnud kordades kiirem ja mugavam, sest saab kasutada automaatväravaid.
teiseks. Oyster Cardi mäletate? jah, see ühistranspordikaart, kuhu laadisid peale raha või ostsid päeva- või nädalapileti. see on põhimõtteliselt ikka olemas, aga londonlase jaoks juba ammu minevik. ühistranspordis (buss, metroo, overground) maksame nüüd, nagu ka igal pool mujal, kontaktivaba pangakaardiga (või Google Payga või Apple Payga, st telefoni, kella, naha alla paigutatud kiibiga… kellel kuidas kombeks). tasub ainult meeles pidada, et kogu aeg sama maksevahendit kasutada, siis arvutatakse automaatselt kõik päeva ja nädala piirhinnad ja raha läheb täpselt sama palju kui Oysteriga läheks, lihtsalt palju lihtsam on see kõik. jääb ära see küsimus “palju ma raha peaks laadima” ja ei pea pärast muretsema, kuidas ülejäänud raha ja kaardi tagatise tagasi saaks.
kolmandaks. ainsad inimesed, kellel on mõtet ikkagi hankida endale Oyster ja sinna raha laadida, on 11-15-aastased lapsed, kes saavad lasta oma kaardile lisada “Young Visitor” allahindluse ja sõita ühistranspordiga poole hinnaga. (alla 11-aastased reisivad koos täiskasvanuga tasuta ja ilma täiskasvanuta te neid nagunii Londoni peale lahti ei lase.)
neljandaks. need lapsed tahavad teil minna Harry Potteri stuudiotuurile ja te ise tahate ka. see elamus on oma hinda ja ajakulu täiesti väärt, aga piletid tuleb stuudio kodulehel broneerida mitu kuud ette. näiteks praegu seal selleks aastaks enam midagi saadaval ei ole. ainus variant sellest probleemist mööda pääseda on maksta kaks korda rohkem ja osta piletid mõne operaatori kaudu, kes sunnivad teid oma bussiga sinna ja tagasi sõitma (väga ebameeldiv elamus). nii et 45-naelane neljatunnine projekt muutub järsku 100-naelaseks ja seitsmetunniseks ja siis pead ikka juba väga suur Potteri-fänn olema, et ta ikka veel aega ja raha väärt oleks…
viiendaks. lõpuks ometi on keegi teinud idufirma, mis lahendab ära aastaid kõiki vaevanud probleemi – kuhu panna Londoni kesklinnas hoiule oma pagas (noh, see mure, mis enamasti tabab esimesel reisipäeval, kui oled lennujaamast kesklinna jõudnud ja tahaks seal ringi vaadata, selle asemel, et oma kohvriga kuhugi järgmisse äärelinna oma ööbimiskohta kolistada. ja siis viimasel reisipäeval vastupidises suunas ka). stasher.com – broneerid ja maksad veebis ja valida on tohutu hulga hotellide ja poodide vahel, mis on valmis väikese tasu eest seda teenust pakkuma. olen ise proovinud ja väga sujuvalt töötas. mis on hea, sest minul enam ei ole kesklinnas kontorit, kuhu te kohvreid päevaks hoiule võtta.
kuuendaks. kui te tahate minna vaatama Harrodsi kaubamaja (ikka tahate, see on kuulus ja muljetavaldav) ja tundub, et osta sealt küll midagi ei ole, siis on teil suures osas muidugi õigus, aga kindlasti tasub üles otsida toiduosakond (food hall), mis on esiteks vaatamisväärsus omaette ja teiseks sealt tõesti tasub endale kaasa osta kasvõi lõunasöök, millega kuskile parki edasi minna.
seitsmendaks. üks parimaid ja kindlasti soodsaim viis linnavaadet näha on Sky Garden, talveaed pilvelõhkuja ülemisel korrusel keset Cityt. parim aeg külastamiseks on päikseloojangu kandis. tasuta, aga pilet tasub ette broneerida, sest kuigi teoreetiliselt võib ka lihtsalt kohale minna ja kui vabu kohti on, saab sisse, siis praktikas… ei ole vabu kohti.
whatever 
Tänan!
( loodetavasti leian ma selle ka enne sõitu üles :))
see kohvrihoiu firma, geniaalne ja lõpuks ometi! Pole taibanud isegi guugeldada. Väga tahaks loota, et sellised tekivad kõikidesse suurematesse linnadesse
Oh, väga hea postitus ja ma noogutan igale punktile kaasa! Päästad mind eraldi kirjutamast kõikidele neile, kes minu juurde samade küsimustega tulevad. Nüüd saan lihtsalt sinu postituse lingi saata :)
Ma aga hakkasin mõtlema, et see kottide hoiule andmine oli mitmeid, mitmeid aastaid tagasi Waterloo jaamas täitsa olemas, aga kuna mul pole ammu sellist teenust vaja läinud, siis ma ei tea kas see on kogu aeg edasi eksisteerinud või vahepeal ära kaotatud.
Meie oleme üsna tihti kotihoiu asemel kasutanud hoopis Londonis auto parkimise võimalust enam-vähem samal põhimõttel (muidu on ju Londonis parkimine nii kallis, väljaarvatud pühapäeviti, kui on võimalus kollasele joonele tasuta parkida). Tegelikult pakuvad väga paljud hotellid ja firmade parklad, mis pole kas siis teatud päevadel kasutusel või täis, oma vaba ruumi tavainimestele parkimiseks väiksema raha eest kui tavalised parkimismajad või kohad. Aga samas ma ei soovita kellegil autoga Londonisse turistitama tulla. Metrooga saab palju odavamalt ja kiiremalt ühest kohast teise.
mitte et oleks plaanis kohe Londoni tulla, aga mind huvitab alati väga, kuidas avalike vetsudega on? nii tasulistega kui tasuta.
Ma pigem ütleks, et hästi on. Suuremate turismiobjektide juures on olemas (muuseumid jne), rongijaamades on, suuremates poodides on (ka supermarketites), üllataval ja meeldival kombel on ka parkides enamasti (tihti diskreetne pruun onn põõsa varjus, nii et pead teadma, mida otsid). Pubide omi on tänavalt sisse astudes lihtne ja ok kasutada, kohvikud ja restoranid kehtestavad pigem “ainult klientidele” reegli. Mul on enda marsruutidel olevad vetsud peas kenasti kaardistatud on ja hätta (pun intended) jään harva, aga toilets4london äpp on ka abiks! Enamasti on tasuta, vahel maksab 20 penni.
Sai just eelmisel nädalal UK’d külastatud. Londonis veetsime ainult päeva ning ilmselt kasutasime üht kallimat metroopileti varianti – paberist päevapilet. Vähemalt oli off-peak. Aga muudel rongidel on väga meeldiv grupisoodustus. Vist peab vähemalt 3 inimest olema. Igatahes muutus £12,95 maksev üksikpilet grupisoodustusega £7,95 maksvaks (inimese kohta siis).
Lisaks sellele, et ID-kaardiga enam sisse ei lasta, on ka mobiilse neti kasutamine kallis. Vähemalt minu ja mu tuttavate paketid sisaldavad roamingut ainult EL’is ja UK’s pakuti varianti kas £12 päeva eest või £30 nädala eest.
Väga abiks, aitäh!
Abiks info. Järgmisel korral, kui Londonisse tulen, pean selle kõik meeles, eriti Harrodsi toiduosakonna punkti.
See pangakaardiga ühistranspordis maksmise võimalus oli tõesti tohutult armas, mulle kevadel ka tohutult meeldis. Mäletan, kui enne viimast korda sai Londonis käidud, 2016.aastal, oli õudne häda lennujaamast sinu juurde saamisega, sest kui Oyster kaarti polnud ja kell oli hiline, siis maiteagi, mis variandid oleks olnud, kui sa poleks vastu tulnud oma tagavarakaardiga. Jalgsi käia läbi Londoni, nagu David Copperfield tegi (see Dickensi D.C, mitte see teine, kes ta nime all esineb)?