ma arvan, et nägin eilse päeva jooksul rohkem lumikellukesi, kui seni oma elus kokku olen näinud.
ei tea, kas on hea lumikellukeseaasta või lihtsalt pole enne õiges kandis otsimas käinud, aga järele mõeldes isegi mu oma aias õitseb neid tänavu rohkem kui kunagi varem.
kogu selle lilleilu keskel avasin lõppeval nädalavahetusel tänavuse telkimishooaja. mis läks hästi: päevad olid päikselised ja ööd täherohked (kuna pimedat aega jagub õhtul endiselt üsna pikalt, õppisin päris mitu uut tähtkuju selgeks vastavate äppide abiga). mis läks kehvemini: selgub, et mu magamiskott ikkagi miinuskraadide jaoks päris sobiv pole (selles “comfort +3C” jutus võib olla tõetera), aga täna hommikuks oli telk härmas.
kempsud ja naabrid olid ka toredad selles kämpingus.
whatever 
Nii ilus! Meil on paksud hanged.
Kas loomad on sõbralikud? Sellist tukka tahaks sasida ju ja kallistada.
Vaatasin hiljuti ühe neiu matkadokki telest (Telia pakub mingeid tasuta vaatamisi, kanalit ei mäleta) ja ta liikus šotimaal, mööda ametlikku matkarada. Imeilus loodus, head tingimused. Aga lehmad! See rada läks tal regulaarselt läbi karjamaade ja tundus olevat aktsepteeritav, et avad värava, lähed sisse, sulged ja matkad lehmade keskel edasi. Nad olid megauudishimulikud ja inimestega ilmselt harjunud. Kohe platsis kui keegi tuli :D
Ta paaniliselt kartis neid karjamaid, aga lõigata nagu ka ei olnud võimalik. Uskumatu vaatepilt.
Tukka ei tohi sasida! St – laamad ja alpakad ei salli, kui nende pead puudutatakse. Kui tahta pai teha, siis v6ib silitada kaela. Aga need tegelased olid yhtaegu uudishimulikud ja h2belikud – tulid kyll ise ligi, aga k2e sirutamise peale p6ikasid j2lle eemale. Vb oleksid tahtnud pikemat harjumisaega.
v2ike flashback minu isiklikku lehmateraapiakogemusse matkarajal: https://roger.pri.ee/2020/07/29/were-far-from-the-shallow-now/
ja l6igata, jah, ei ole yldiselt v6imalik. tuleb harjuda :)
Ma olen ka nüüd, läbi lapse, matkamaailma otsapidi tiritud :) Laps peab suvel läbima kahe päevase matka seoses DofE – The Duke of Edinburgh’s Award programmi ja kui ma alguses arvasin, et mis see ühe ööne matk ikka ära ole, siis pärast seda, kui ma seda pikka nimekirja nägin mis kõik matkaks vaja läheb, tahaks natuke nutta. Selle ühe matka pärast on meil vaja talle muretseda 60l seljakott, korralikud matkasaapad, mitu kihti riideid, magamiskott, alusmatt, spetsiaalne matka söök, foil blanket, esmaabi kott jne jne. Õnneks ei pea me vähemalt telki ostma hakkama! Ja seda kõike peale seda, kui me oleme JUST lõpetnud talle kogu suusavarustuse ostmise 10-päevaseks kooli suusareisiks Prantsusmaale kuhu nad nüüd märtsi lõpus sõidavad!!
Kui matkavarustust saab pärast ehk ühel või teisel viisil edasi kasutada (ma ütlesin lapsele, et peale sellist osturallit on ta lausa kohustatud järgmisel aastal ka silver level programmi läbima, et sama varustust siis juba kolme päevase matka ajal kasutada), siis seda ma küll ei tea, mida ta vaid nädalaks ostetud kolme paari merinovillase pika aluspesu ja sokkidega pärast tegema hakkab?! Ja see paganama aluspesu on ju veel ka nii meeletult kalllllliiiis!
DofE on lahe, ma loodan, et see tekitab noores inimeses kestva matka- ja telkimishuvi ja siis ei lähe jah varustus sugugi raisku :) aga milleks kolm paari pikka aluspesu, korraga saab ju kanda ainult üht paari?
muidu meriinovillane pikk aluspesu on raudselt minu elu ostude top10s sees, sellest on palju rõõmu suusatades, mootorrattaga sõites, jalgrattaga commute’ides, matkal käies, telgis (ja telgita) ööbides, taliujumise eel ja järel jne. aga ma kuidagi saan üheainsa paariga hakkama selle kõige käigus (ok, pükste tagumikku on aastatega augud sisse kulunud ja vb peaks välja vahetama). ma muidugi selles eas enam pole, et välja kasvaks.
Jaa, mulle ka DofE programm HULLULT meeldib! Kogu see vabatahtlik töö, ‘skills’, sportimine ja veel ka matkamine sinna otsa!
Algab ka just sellises õiges eas, mil paljud lapsed ei ole enam sama entusiastlikud kui primary kooli vanuses olid ja istuks parema meelega oma mobiilide taga kui tegeleks vabatahtlikult millegi asjalikuga :D Ma kohe kindlasti ei oleks suutnud oma last ilma selle programmita kõike neid asju tegema saanud, mida ta nüüd hea meelega teeb. (ok mõnda asja oleks ehk saanud ka, aga kindlasti läbi vaidluste ja nurumiste ja võimalik ka et peale makstes :D :D).
No ja kui ta edukalt esimese astme lõpetab, siis on tal juba üks asi mida oma CV kirja panna :)
Kolme paari meriinovillasegust aluspesu ja sokke läheb tal tarvis suusamatka jaoks. Kool andis nimekirja asjadest, mis nad peavad kaasa võtma. Ma algul olin kindel, et küll aitab kahest paarist ka, aga kuna kool on neid reise aastast aastasse korraldanud, siis nad kindlasti annavad juhiseid kogemuste põhjal ja ma usaldan neid. Seda enam, et nad tõesti suusatavad seal KÕIK need päevad hommikust õhtuni ja ma ei tea kui head kuivatamise võimalused neil seal on. Ja kui meie lapse pluus juba peale kahetunnis suusatundi siin Inglismaal nats ebameeldivalt haises, siis ma mõtlesin, et pean talle vist isegi neljanda aluspluusi lisaks ostma ;)
Mulle endale suusatamine väga meeldib, aga kahjuks tervislikel põhjustel ei ole mul võimalik seda enam harrastada ja selline korralik matkamine on ka mängust väljas :(
Ma matkan LAKKAMATULT ja mul pole elu sees olnud kolme pikka aluspesu korraga. Ma muidugi täpselt ei tea, mida su laps kus tegema hakkab, aga võta Kittylt üks konsultatsioon-tund matkavarustuse optimeerimise asjus?
Neid pikki alukaid saab odavamast spordipoest paarkümne euro (naelaga). Meriino – miks just meriino?
Saapad – ehk läheb edasises elus niikuinii vaja? (või kasvab jalg välja enne järgmist korda?)
Seljakott ja magamiskott ja matt laena sõbra käest. Üldse on matkavarustust ainult iseendale pidada minu arust veidi… ebaoptimaalne. Sharing is caring!!!! (Ma just täna laenasin ühe sõbranna matkasuusad teisele sõbrannale välja, loodame et Ave ei loe su blogi.) Foil blanket??? Esmaabi kott??? Ekstra sokid? Teil see korraldaja pingutab _tiba_ üle. Kui vältida ei õnnestu, siis ehk õnnestub mitme peale üks võtta?
Aga Kittyga sarnaselt ütlen ma, et hea matkavarustus on super universaalne ja kasutuses sajas muus kohas peale matkamise.
DofE korraldajate kompetentsust ma küll kahtluse alla ei pane, nende varustusnimekirjad on mumst väga mõistlikud. kuna programm näeb ette, et teismeliste kambad saadetakse omapead kaardi ja kompassiga metsikusse loodusesse, siis ei ole seal ülearust suurt midagi (tore ju on, kui esmaabivahendid osutuvad ülearuseks, aga nende kaasavõtmise õpetamine on v mõistlik idee. foil blanket – aga loomulikult, mul on endal ka neis oludes see alati kaasas. mul pole küll huvi kuskil mobiililevita mägedes kehva ilmaga väljaväänatud jalaga surnuks külmuda vms).
üldse, kui ma elaks metsikule loodusele natukenegi lähemal, siis ma hakkaks DofE instruktoriks, ma aegajalt põkkun nende seltskondadega (nii teismelised kui instruktorid) kuskil kämpingutes ja pubides ja tundub, et neil on väga tore elu.
kuna kolme paari aluspesu nõue tuli suusareisi korraldajatelt, siis kahtlustan koos Alice’iga, et asi võib olla kehvades kuivatamisvõimalustes ööbimiskohas.
muidu see nipp on küll, et korralik meriinovillane toode (mida EI saa paarikümne naelaga) ei hakka haisema ja seda saab pesukordade vahel päris palju kordi kanda. sünteetika (see, mida saab paarikümne naela eest) hakkab haisema ja selliseid komplekte on tõesti reisile pigem mitut kaasa vaja, et jõuaks vahepeal pesta ka.
(ja jah, me teame, et Kaur ja mitmed ta sõbrad ei lase end nädal aega kantud ja vastavalt lõhnavast särgist häirida, see vestlus meil siin kunagi oli – aga mina küll lasen ja eeldatavasti teismeline tütarlaps klassikaaslastega suusareisil ka laseb:))
Kitty, õnneks sa jõudsid minust ette ja juba vastasid Kaurile, kuigi tegelikult olid peaaegu kõik tema poolt esitatud küsimuste vastused juba mu eelmistes kommentaarides ju olemas :)
3 paari sooja aluspesu läheb jah suusareisiks vaja, sest nad suusatavad seal 7 päeva jutti 6 tundi iga päev ja eelmise reisi ajal oli neil mäetipus -17 kraadi. 13-14 aastastelt niigi hormoonihulluses olevate laste peale ei saa lootma jääda, et nad seal kuskil pesumasinat kaustama hakkaks juhul kui see ka kuskil hotellis olemas peaks olema ja et see siis sealt pesumasinast pärast uuesti üles leitakse ja veel ka kuivama mäletatakse panna :D Ma pükste puhul arvan, et ehk saab 2 paariga ka hakkama, aga kolmandaks aluspluusiks tellisin nüüd selle kallima 80% merinovillase pluusi, sest need teised (ISOtherm omad) hakkavad kohe kindlasti haisema. Igaks juhuks lasen tal ka veel jalgpallitrenni pika plussi kaasa võtta, sest see on meil kodus juba õnneks olemas ja ega topelt ei kärise.
Matka korraldamise osas on Kitty’l 100% õigus, tegu on professionaalsete juhtidega, kes lapsi koolitavad ka juba enne matkale minekut. See matk ongi justkui kogu programmi viimane osa, nats nagu eksam, mille eduka läbimise puhul nad lõpuks oma ‘tunnistused’ saavad. Neil peavad kõik need asjad, mis ette nähtud, kaasas olema ja ka õigesti pakitud olema. See on juba üks osa hindamise juures.
Mis puutub asjade laenamisse, siis meil kahjuks ei ole kedagi tuttavat kes omaks 60l matkakotti. Paljud me sugulased ja tuttavad harrastavad küll selliseid mitmepäevaseid ‘walks’, aga mitte ‘hikes’ mille tarbeks nii suurt seljakotti vaja läheks, sest ööbitakse pigem B&B või hotellides telkimise asemel. Ja paljude me tuttavate endi lapsed läbivad ka samal ajal sama programmi, ehk siis kas kasutavad juba ise omi kotte või peavad ise ka ostma. Kuna kott peab lapsel mugavalt seljas istuma siis päris iga laenukott ei sobikski kahjuks.
Aa, lisan veel seda ka, et Kitty käest olen ma vägagi nõus konsultatisioonitunde võtma kui mul peaks mis tahes teemal abi vaja minema ja ma usuks et ta oskaks aidata, aga praegusel hetkel ma usaldan täielikult kooli ja matkakorraldajaid, sest neil on vastav koolitus ja pikaajaline kogemustepagas juba olemas.
Kitty, sa oleks kindlasti super äge DofE instruktor kelle hoole alla me oma lapse hea meelega saadaks :)
Alice
No ma ütlesin, et ma ei tea, mida su laps teeb. Metsik teismeliste kamp metsas – see on rohkem kui ma “ühe ööbimisega matk” all oletasin. Ma oletasin midagi klassilõpu-matka moodi, aga kui on konkreetne programm ja varustuse kontroll – siis on tõesti selge, et need asjad peavad siis olema. Aga see oli ilmselt teada kohe liitudes?
Pesu ja haisemise teemal oli just arutelu (meie köögis, mitte kusagil blogis), kus mina ütlesin “võtan kaasa mitu t-särki” ja vastas istuv daam koos teismelise tütarlapsega vastasid “ära nüüd üle pinguta, meie küll ei võta”. Nii et ma olen üsna hooliv oma kaaslaste hügieeni- ja lõhnataju suhtes.
Foil blanketite jne osas võib vist vaid möönda, et me oleme Kittyga varustuse hulga ja ettevaatlikuse osas üsna eri meelt ja nii see ilmselt jääb. Mis siis ikka, peamine, et kõik loodusesse lähevad ja sealt tagasi tulevad :)
(Meie eelviimasel matkal vajusid kaks inimest läbi merejää vette. Ja siis oli palju abi sellest, et mul olid autos varuks kuivad teksapüksid olemas. Nii et ma üldse ei arva, et peab hirmus minimalism olema või et mitte midagi ei juhtu.)
Kaur, ma jah ei hakkanud Kitty blogisabas põhjalikult kirjeldama DofE programmi, sest ma olin üsna kindel, et ta teab isegi mida see programm endast kujutab. Paari asja siiski mainisin ja arvasin, et kel rohkem huvi saavad ise googledada 🙂
Lisan veel vaid seda, et DofE matkamise osa ei kujuta endast metsikut teismeliste kampa metsas ringi müttamas, vaid lapsed matkavad väikestes 4-7 liikmelistes gruppides. Kooli suusareisile sõidab aga jah korraga umbes 100 13-14 aastast last, aga ka seal suusatavad nad vastavalt tasemele eraldi väiksemates gruppides.
Mis aga kooli poolt korraldavatesse reisidesse puutub (ma kirjutan sellest ka veel siin, sest ma tean, et Kittyle meeldisid mu blogis kooliteemad ja see jutt on samuti matkamisega seotud ;)), siis kool pakub neile võimaluse minna kahenädalasele reisile Ecuadori. See on üsna kallis reis (peaaegu 5000 naela)ja selle ettevamistamiseks antakse 2 aastat, sest mõte on selles, et lapsed ‘fundraising’ kas kogu või vähemalt osaliselt selle summa ise kokku (vanemad maksavad siis puudujääva osa). See on siis juba palju metsikum matk Amazoni vihmatetsades ja džunglites mida noored, matka ajaks siis juba 16 aastased, suuremalt osalt ise juhivad. Ise ostavad kohapeal endale vajamineva varustuse (põhivarustuse võtavad loomulikult juba reisile minnes kaasa ja organiseerijate poolt saavad kaasa satelliittelefoni per grupp) ja toidu, ise teevad plaane ja langetavad otsuseid, kordamööda on matkajuhi rollis jne. Üks osa reisist kuulub ka kohalikku kogukonda ja keskkonda panustades läbi vabatahtlikutöö ning kohalikku kultuuri ja inimesi tundma õppides. Osavõtt on loomulikult vabatahtlik ja piiratud arvuga.
Ecuadori reisi ülevaadet on näha siin:
https://issuu.com/weareworldchallenge/docs/ecuador__exp-ecu-13-1a_/6?ff&hideShareButton=true&backgroundColorFullscreen=%23d3ccbf
Ja selle organisatsiooni, kes selliseid reisi koolidele pakuvad, leht siin:
https://weareworldchallenge.com/uk/
Sihtkohti on erinevaid ja iga kool saab ise otsustada millise just nemad valivad iga aasta või kas üldse valivad. Meie lapse kooli viimane reis enne koroonat oli näiteks Vietnami 🙂
Väga äge!!! Samas ootamatu. Kas kogu kooli või mitme klassi suusareisile saatmine on UK-s tavaline? Ja Vietnamis käimine?
Ma just eile koostasin nädalase matka varustuse nimekirja. Pesumasinaga ega üldse elektriga ei arvesta, hea kui küttepuid oleks… :)
Kaur, ma kogu UK kohta ei tea rääkida, sest igal UK osal on oma haridussüsteem, aga Inglismaal on jah sellised kooli poolt pakutavad suusareisid üsna tavaline nähtus ja neid on korraldatud juba viimased 30-40 aastat. Ma ei tea, kas KÕIK koolid neid pakuvad, aga enamus küll. Jutt käib siis ‘secondary’ koolidest kus õpivad õpilased vanuses 11-16 a (ehk siis 5.-9.klassini)+ osades koolides ka gümnaasiumi osa. Selle ajavahemiku jooksul mil lapsed secondary koolis käivad, on neil võimalus vähemalt ühel korral suusareisile minna, aga paljudes koolides ka kahel. Inglismaal on 5.-7.klass üks kooliaste ja 8-9.klass teine. Tavaliselt toimubki esimene reis kas siis 6. või 7.klassis, sest 5.klassi lapsed on alles värskelt suurde kooli tulnud ja alles kohanevad uue koolielu ja koolisüsteemiga ning seega neile veel sellist suurt reisi ei pakuta. Teine reis aga toimub siis vastavalt kaks aastat hiljem, kas siis 8. või 9.klassis.
Enamuses Inglismaa secondary school-ides õpib kokku keskmiselt 1000 õpilast. Meie lapse koolis on näiteks kokku 220 7.klassi last kes on jaotatud seitsmesse paralleelklassi. Suusareisile pakutud kohtade arv oli 88, kui seda arvu kokku ei oleks saanud, siis väiksem arv oleks olnud 50. Meid hoiatati juba varakult, et eelmisel korral oli soovijate arv 120 (enne koroonat toimunule sõidule) ja sel juhul loomulikult on mõni õpilane sunnitud välja jääma, aga neil oli võimalus grupi arvu 100ni viia. Ma ei tea hetkel, kui suur oli soovijate arv sel korral, aga meie laps ja kõik tema sõbrannad, kes suusatama minna soovisid, said sisse. Nende kool on juba aastaid käinud ühes tuntud ja kõrgemas Prantsusmaa suusakeskuses (1650-3600m), aga näiteks 9.klassi õpilased käisid veebruari koolivaheajal Austrias suusatamas ja 2015 aastal käidi hoopis USA Utha osariigi mägedes. Erinevad koolid käivad erinevates riikides, kes Itaalias, kes Austrias, kes Prantsusmaal või Ameerikas 🙂
Mis eksootilisemaid matku puudutab, siis organisatsiooni info kohaselt on neid matku juba üle 30 aasta korraldatud, 44+ eri riiki reisitud, üle 12,000 reisi tehtud ja osa on võtnud üle 150 000 õpilase. Meie lapse kooli õpilased on käinud läbi selle organisatsiooni (nii palju kui mina tean) Ugandas, Indias, Nepalis, Costa Rica-s, Vietnamis ja 2020 aastal pidid minema tagasi Ugandasse, aga Covid rikkus selle ära. Järgmine reis ongi see Ecuadori oma milles ma juba kirjutasin. Kahe Uganda algkooliga on lapse koolil üldse sõpruside ja õpilased on aastaid juba kogunud raha ja läbi selle muretsenud neile mööblit, raamatuid, printereid, arvuteid, muusikavahendeid, õmblusmasinaid jne. Grupp õpilasi ja õpetajaid, kes Ugandasse reisisid, aitasid seal kogutud rahaga ehitada uue arvutiruumi, paigaldanud uue elektrigeneraatori jne. jne.
Kuna koolide eesmärgiks on rahvusvaheliste suhete loomine ja pakkuda õpilastele erinevaid võimalusi silmaringi ja hariduse laiendamiseks, siis Euroopa siseseid reise korraldatakse ka õppeprogrammidega seotult. Suurem osa selliseid reise toimub küll kas siis alates 8.klassist ja gümnaasiumis, aga vanasti tehti ka näiteks päevaseid reise Prantsusmaale ka juba algkoolides (see lõpetati ära kui pagulaste olukord Calais muutus väga rahutuks). Alates 8.klassist õpivad õpilased osaliselt juba valikaineid ja seega keelereisidele Prantususmaale või Hispaaniasse saavad sõita vaid need, kelle valikuks on mõni võõrkeel. Geograafia õppijad käisid just Portugalis (The Azores), par aastat tagasi Islandil. Meie lapse üheks valikaineks saab järgmised kaks aastat olema ajalugu kus üheks teemaks on ka Cold War, mille käigus nad Berliini sõidavad. Veel on käidud Poolas, Jaapanis, USAs jne. Õppereise korraldatakse pea igas aines, kas siis välismaale või oma riigi piires mitmel mitmel korral, aga see mitu korda sa reisile secondary koolis pääsed oleneb ka mis aineid sa õpid ja palju reisile on kohti. Algkoolis (4-11 aastased lapsed) toimuvatele ühe päevastele või isegi nädalastele reisidele võimaldatakse aga kohti alati tervele klassile.
Aitäh kirjeldamast ja väga äge :)))
Edu lastele ja et tuleks lahedad ja siis ka õpetlikud reisid :)
Ma kirjutasin siia eile ühe kommentaari, aga kuna seal oli kaks linki, siis jäi vist kuskile kinni või läks späm kasti :(
Leidsin ja päästsin filtrist!
:( Mu kommentaarid ei tule jälle läbi :(
Ma linke sel korral ei pannud, aga äkki jäid jälle kuskile filtrisse kinni? Võib olla olid liiga pikad?
Seal peaks olema kaks kommentaari ja ühe neist saatsin topelt (kustuta see topelt siia ära kui nad üldse ülesse leiad).