Testimaania kestab. My inner child is ten years old! The adult world is pretty irrelevant to me. WhetherI’m off on my bicycle (or pony) exploring, lostin a good book, or giggling with my bestfriend, I live in a world apart, one full ofadventure and wonder and other stuff adultsdon’t understand. How Old is Your Inner … Loe edasi “me armastame suplemist ja ühel jalal hüplemist”
Testimaania kestab.
My inner child is ten years old!
The adult world is pretty irrelevant to me. Whether
I’m off on my bicycle (or pony) exploring, lost
in a good book, or giggling with my best
friend, I live in a world apart, one full of
adventure and wonder and other stuff adults
don’t understand.
Kusjuures ma olen alati olnud jumala kindel, et mu sisemine laps on seitse aastat vana ja poiss. Aga noh. Eks ta ka kasvab. Kahjuks.
Aga teate, ma arvasin, et okaapi on mingi kole loom, aga ei olegi. Selline päris nunnu. Üldiselt kui toksida Google’isse “okaapi”, saab päris lahedaid vastuseid:) ma pean eelkõige silmas loomaaialoomade määrust ja eesti lugusid kitarrile.
Aga teate, ma arvasin, et okaapi on mingi kole loom, aga ei olegi. Selline päris nunnu.
Üldiselt kui toksida Google’isse “okaapi”, saab päris lahedaid vastuseid:) ma pean eelkõige silmas loomaaialoomade määrust ja eesti lugusid kitarrile.
Nägin unes, et olin siia kirjutanud, et “Karupoeg Puhhi” tegelane Iiah on okaapi. Õnneks ei ole. Kirjutanud. Ega okaapi.
Nägin unes, et olin siia kirjutanud, et “Karupoeg Puhhi” tegelane Iiah on okaapi. Õnneks ei ole. Kirjutanud. Ega okaapi.
Kontekstis, mida ma hetkel lähemalt käsitleda ei tahaks, meenus mulle, kuidas me Soome suvekursusel üritasime üht vene poissi, kelle jalgratas oli ära varastatud, veenda, et ta peaks jagama ratast ühe teise venelasega ja kasutama selleks kindlasti aegmultipleksimist. Noh, et nad sõidaksid selle rattaga kordamööda, aga vahetaksid nii tihti kohti, et kumbki ei jõuaks aru saada, et ta tegelikult pool aega jala käib. Meie iraanlasest lektor (kes nägi välja täpselt nagu Saddam Hussein ja oligi äkki tegelt hoopis Iraagist, ma ei mäleta) oli meile just selgitanud, et mobiiltelefoniga rääkimine käibki nii.
Mõnus on mõelda, kuidas mõne asja õppimine tekitab niisugust vaimustust, et käidki mõnda aega ja üritad seda reaalses elus kõige peal rakendada ja saad sellega hirmsasti nalja. Eriti, kui teed seda sama seltskonnaga, kellega koos õppisid. Igast tõsisest teadusest saab niiviisi siseringi nalja teha.
Siinkohal oleks sobiv jälle jutustada seda lugu, kuidas meie gümnaasiumiklass pärast kolmandat ülikoolikuud uuesti kokku sai ja kuna enamus inimesi õppisid esimesel semestril matemaatilist analüüsi, siis tegeldi õhtu otsa kõikvõimalike asjade katkevuskohtade likvideerimisega. Ehk siis defineeriti asjad vastaval kohal pidevaks, eks ole:P Aga las see jääda praegu.
Oiii. Ma otsisin selle ülalmainitud Electronic Communications kursuse materjale, et lektori nime teada saada ja natuke taustauuringut teha, ja ma ei leidnud materjale, aga ma leidsin kataloogitäie Britney Spearsi hitte samast ajast. Mõtleks, ja mina virisen siin, et pole Napsterit ega oopsididitagaini. Nüüd on.
Päikesel tõenäoliselt hakkas oma novembrikuise tööluusi pärast piinlik lõpuks ometi. Kolmandat hommikut järjest ta paistab vapralt! Ja rohkem polegi suurt midagi vaja, et elu elamisväärsena tunduks.
Päikesel tõenäoliselt hakkas oma novembrikuise tööluusi pärast piinlik lõpuks ometi. Kolmandat hommikut järjest ta paistab vapralt! Ja rohkem polegi suurt midagi vaja, et elu elamisväärsena tunduks.
Ma kudusin just sokikanna. Esimese oma elus (ma tõesti ei mäleta, kuidas ma seitsmendas klassis sellest kõrvale hiilida suutsin…). Näeb välja täitsa nagu päris. Hämmastav. See on see “tütarlapsest sirgub naine”-värk. Mõned tüdrukud lihtsalt küpsevad aeglasemalt. Füüsiline ja vaimne areng ei käi alati käsikäes ka. Igatahes olen ma nüüd lõpuks jõudnud sinna, kuhu mu klassiõed … Loe edasi “Ma kudusin just sokikanna. Esimese”
Ma kudusin just sokikanna. Esimese oma elus (ma tõesti ei mäleta, kuidas ma seitsmendas klassis sellest kõrvale hiilida suutsin…). Näeb välja täitsa nagu päris. Hämmastav.
See on see “tütarlapsest sirgub naine”-värk. Mõned tüdrukud lihtsalt küpsevad aeglasemalt. Füüsiline ja vaimne areng ei käi alati käsikäes ka. Igatahes olen ma nüüd lõpuks jõudnud sinna, kuhu mu klassiõed jõudsid 12-aastaselt. Ma olen suur tüdruk, ma oskan sokki kududa!!!
Nüüd on see mul olemas. Hannu Mäkelä, “Hobune, kes kaotas prillid ära”. Mäkelä on sama tüüp, kes kirjutas “Härra Huu”, muide. Ja… hobune ongi üksjagu härra Huu moodi. Hobusega oligi lihtsalt see, et ta kaotas prillid ära ja tal polnud raha, et uusi osta. Sest oma raha sai ta hobuseraamatute arvustamisest hobuseajakirjade jaoks ja seda … Loe edasi “mu hobune on tilluke, kuid ta on armas minule”
Nüüd on see mul olemas. Hannu Mäkelä, “Hobune, kes kaotas prillid ära”. Mäkelä on sama tüüp, kes kirjutas “Härra Huu”, muide. Ja… hobune ongi üksjagu härra Huu moodi.
Hobusega oligi lihtsalt see, et ta kaotas prillid ära ja tal polnud raha, et uusi osta. Sest oma raha sai ta hobuseraamatute arvustamisest hobuseajakirjade jaoks ja seda ta ju ilma prillideta teha ei saanud. Sellepärast läks ta laia maailma õnne otsima. Õnneks leidis ta laiast maailmast hulga tegelasi, kellega koos ta talve üle elas. Näiteks:
* siili, kes oskas kaarti lugeda, kompassiga orienteeruda ja lõket teha;
* varese, kes õpetas lehmad lugema ja hobuse autot juhtima, pidas Lapimaa rongaga kirimaleturniiri ja võitis hobust kõigis kaardimängudes;
* hiire, kes oskas juustu teha;
* koera, kes nikerdas puust kujukesi ja lüpsis lehmi;
* lehmad, kes andsid piima, virisesid palju ja lugema õppides muutusid kohutavalt teadmisjanulisteks.
Lõpp oli õnnelik.
Tartu on ilus. Üleüldse ja siis jõulukaunistuste poolest ja siis veel oli seal ilus ilm ka eile-täna. Ja kui ma sealt tagasi tulin, siis laulsid bussis ühed tüdrukud Adiemust ja Ave Mariat ja natuke jõululaule, see oli kõik väga kena, sest nad laulsid mitmehäälselt ja teadsid sõnu ja üldse oskasidki laulda. Olid sellised lastekooriealised tüdrukud. … Loe edasi “mul oli üks plika, kel lund sadas silmis”
Tartu on ilus. Üleüldse ja siis jõulukaunistuste poolest ja siis veel oli seal ilus ilm ka eile-täna.
Ja kui ma sealt tagasi tulin, siis laulsid bussis ühed tüdrukud Adiemust ja Ave Mariat ja natuke jõululaule, see oli kõik väga kena, sest nad laulsid mitmehäälselt ja teadsid sõnu ja üldse oskasidki laulda. Olid sellised lastekooriealised tüdrukud. Mina kudusin sokki ja ümisesin omaette teise aldi partiid kaasa.
Ma tahaks kirja panna ühe mõnusa asja, mis just juhtus, aga ma kardan, et see ei kõla kirjapanduna nii mõnusalt, kui ta tegelikult oli. Proovime. Me rääkisime Alvariga köögis tööjuttu ja parajasti lõpetasime seda köögist välja koridori astudes sellega, et mina ütlesin Alvarile, et ma eriti täpselt ei tea, kuidas üht asja tehakse, ja Alvar … Loe edasi “aga rada lookleb praegugi veel rohus”
Ma tahaks kirja panna ühe mõnusa asja, mis just juhtus, aga ma kardan, et see ei kõla kirjapanduna nii mõnusalt, kui ta tegelikult oli. Proovime.
Me rääkisime Alvariga köögis tööjuttu ja parajasti lõpetasime seda köögist välja koridori astudes sellega, et mina ütlesin Alvarile, et ma eriti täpselt ei tea, kuidas üht asja tehakse, ja Alvar ütles, et pole hullu ja et väga põhjalikult ei ole vaja teha, lihtsalt et oleks olemas. Koridori teisest otsast tuli parajasti suure hooga Sven ja tema hõikas mulle juba kaugelt: “Ja kui sa tervet ei jõua, tee pool, aga tee ise!” Ta suutis väga veenvalt jätta mulje, et ta teab, millest jutt käib, see oli kuidagi armas:) ja ta tegi mu tuju heaks, mis on tänase päeva kontekstis suur saavutus.
Lihtsalt selline lihtne lugu.
Kui Robbie Williams Moskvas kontserdi andis, räägiti paaris Päevalehe artiklis, et Robbiet tituleeritakse muuhulgas uueks Freddie Mercuryks ja et teda peetakse popmuusikamaailma hetke parimaks meelelahutajaks. Ma olen selle asja üle nüüd järele mõelnud ja leian, et vist tõesti. Sellest ajast, kui Freddie ära suri, polegi ju tegelikult oluline, kes siis nüüd parim on. Ma loodan, … Loe edasi “yeah turn down the love songs that you hear”
Kui Robbie Williams Moskvas kontserdi andis, räägiti paaris Päevalehe artiklis, et Robbiet tituleeritakse muuhulgas uueks Freddie Mercuryks ja et teda peetakse popmuusikamaailma hetke parimaks meelelahutajaks. Ma olen selle asja üle nüüd järele mõelnud ja leian, et vist tõesti. Sellest ajast, kui Freddie ära suri, polegi ju tegelikult oluline, kes siis nüüd parim on.
Ma loodan, et jõuluvana toob mulle mõned Robbie plaadid. Uno jukebox on tüütu.
whatever 