Kontekstis, mida ma hetkel lähemalt käsitleda ei tahaks, meenus mulle, kuidas me Soome suvekursusel üritasime üht vene poissi, kelle jalgratas oli ära varastatud, veenda, et ta peaks jagama ratast ühe teise venelasega ja kasutama selleks kindlasti aegmultipleksimist. Noh, et nad sõidaksid selle rattaga kordamööda, aga vahetaksid nii tihti kohti, et kumbki ei jõuaks aru saada, et ta tegelikult pool aega jala käib. Meie iraanlasest lektor (kes nägi välja täpselt nagu Saddam Hussein ja oligi äkki tegelt hoopis Iraagist, ma ei mäleta) oli meile just selgitanud, et mobiiltelefoniga rääkimine käibki nii.
Mõnus on mõelda, kuidas mõne asja õppimine tekitab niisugust vaimustust, et käidki mõnda aega ja üritad seda reaalses elus kõige peal rakendada ja saad sellega hirmsasti nalja. Eriti, kui teed seda sama seltskonnaga, kellega koos õppisid. Igast tõsisest teadusest saab niiviisi siseringi nalja teha.
Siinkohal oleks sobiv jälle jutustada seda lugu, kuidas meie gümnaasiumiklass pärast kolmandat ülikoolikuud uuesti kokku sai ja kuna enamus inimesi õppisid esimesel semestril matemaatilist analüüsi, siis tegeldi õhtu otsa kõikvõimalike asjade katkevuskohtade likvideerimisega. Ehk siis defineeriti asjad vastaval kohal pidevaks, eks ole:P Aga las see jääda praegu.
Oiii. Ma otsisin selle ülalmainitud Electronic Communications kursuse materjale, et lektori nime teada saada ja natuke taustauuringut teha, ja ma ei leidnud materjale, aga ma leidsin kataloogitäie Britney Spearsi hitte samast ajast. Mõtleks, ja mina virisen siin, et pole Napsterit ega oopsididitagaini. Nüüd on.
whatever 