Rubriik: 2rkasin-austraalias-sygasin-kubet

kogen viimasel ajal eriti selgelt seda, kuidas sel ajal, kui oled planeerimisega h6ivatud, juhtub sinuga ELU.

kui mu vend eelmisel suvel USAsse raamatuid myyma l2ks (teate, see peepvainuasi, ukselt-uksele), m6tlesin, et pole v6imalik, et meil yhiseid geene on. mism6ttes selline t88? ei iial! aga sellest n2dalast teen t2pselt sedasama, ainult et austraalias ja raamatute asemel myyn elektrit. kuigi mul oli plaanis siin hoopis lambakarjuseks hakata, kui m2letate.

zedi 2rge syydistage, ise leidsin endale selle t88:)

olen juba 8 inimest Country Energy kliendiks meelitanud ja selle k6rvale tohutul hulgal maalilist Victoria osariigi countryside’i n2inud. lambaid on v2ga palju. seda karjuseideed ma veel maha ei mata, luban.

Mu elus on uus mees – Zed. *  Zedi t88 on mulle t88d otsida, mistap saan talt aegajalt s6numeid, aga vastama ei pea. 22rmiselt mugav suhe.

Yhe t88 Zed mulle juba leidis ja neil p2evil myyn kala- ja offroadimeeste messil v6tmehoidjaid. No tegelt ma peaks myyma igasuguseid muid asju ka, aga kuidagi on kujunenud nii, et mina myyn p6hiliselt neljadollarisi ammuvaid lehmakujulisi v6tmehoidjaid, Jim myyb neljakymnedollarisi binokleid ja Jason myyb neljasajadollarisi p2ikseprille. V6iks arvata, et Jim ja Jason minust suuremat ei pea, aga kuna ma r22gin nendega jalgpallist ja maalin usinalt hinnasilte (SHOW SPECIAL! was: $79.90! now: $5!), siis leiavad nad, et ma olen marriage material, ja ei nori v2ga, kui ma aegajalt boksist minema hiilin ja offroadimeeste showsid vaatamas k2in. Kui k6ige selle k6rvale ei peaks otse meie boksi k6rval asuvalt lavalt p2ev otsa kalamehejutte kuulma, oleks t2itsa okei t88, aga as it is, olen rahul, et mess pyhap2eval l2bi saab. 

* Zed ei ole surnud ja vihjetesse, nagu oleks, suhtub ta umbes nii, nagu mina hyydesse “here kitty-kitty-kitty” – v2givaldseks me just ei muutu, aga naerma ka ei hakka. See h2da on inimeste nimede yle naljategemisega, et isegi Pulp Fictioni tsitaadid ei ole naljakad sellele, kes neid aastast aastasse kuulma peab… huvitav, et keegi selle peale eriti tihti ei tule ja alati loodetakse, et nii kvaliteetne huumor l6bustab ka nimeomanikku.

polnudki 6ieti h22lega reisinud sellest ajast peale, kui jumal mulle ja P-le sloveeniasse s6numi saatis, et aitab kyll.

aga k6ik t88tas tavap2raselt – yhe p2eva ja kolme autoga sai see 900 km s6idetud, boonusena l6unas88k rekkajuhi juures kodus. j22tist anti ka!

melbourne’is on t2itsa korralik oktoobriilm, sooja umbes 15 kraadi, aga vihma t2na ei saja. laup2evaks samas lubavad +30.

Jah, noh, ma ei oska selle seletamisega (et kus ma olnud olen ja kuidas mul l2heb ja miks ma ei blogi) kusagilt isegi alustada. Siin on lihtne – kui kellelegi ytled “I did the East Coast”, j2rgnevad ainult t2psustavad kysimused, et millise jahiga Whitsundaysel s6itsid ja kumb j2rv Fraseril rohkem meeldis. Aga kui nyyd yritaks teile seletada, mis Fraser ja mis Whitsundays, tuleks ilmselt seesama jutt, mis igas turismibroshyyris juba olemas on.

Tegelt algas k6ik sellest, et ma t88tasin, eksole, Bundabergis konservitehases. Mis k6lab peaaegu sama hullusti, kui Tallinnas audiitorfirmas t88tamine, aga polnud tegelikult nii jube:) Yhel hetkel ma siiski ei viitsinud enam ja l2ksin Brisbane’i. P2rast kahte kuud depressiivses Austraalia v2ikelinnas tundus see t6elise tsivilisatsiooni keskpunktina – Picasso n2itus ja mis k6ik veel. Tegin seal tykk aega turisti ja t88 osas k2isin ainult moep2rast t2naval flaiereid jagamas, sedagi v2he.

Yksp2ev tegin daytripi Surfers Paradise’i, mis ei ole yldse kirjeldatav koht. Mulle ei meeldinud seal, aga v2ga, v2ga muljetavaldav oli. NII palju NII suuri maju NII ookeani kaldal. Surfareid vist ei n2inud.

Siis hakkasin Sydneysse s6itma. Kuna yhe peatusega bussipilet maksis sama palju kui otsepilet, veetsin tee peal paar p2eva Byron Bays, mis meeldis mulle tohutult. For all the obvious reasons – seal oli palju vanaldasi hipisid, ei olnud McDonaldsit (teate kui palju dollareid sab niiviisi kahedollarise juustuburgeri ja yhedollarise 6unapiruka pealt s22sta!), hostelis anti hommikus88giks tasuta pannkooke, t2navatel h2ngisid paljajalu ja -ylakehi ilusad surfipoisid ja yldse oli tegu peaaegu et maapealse paradiisiga. Lisaks asus seal Austraalia idapoolseim punkt, kust ida poole vadates ei paistnudki seekord ootusp2rane eimiski (vt vaade Nordkapist p6hja poole), vaid hoopis delfiin! Kuigi ma arvan, et idarannikuga on mul nyyd yldiselt yhel pool, kahtlustan, et Byron Baysse v6in kunagi veel tagasi sattuda.

J6udsin Sydneysse, kus ma olin enne ka olnud, aga kus kevadel oli palju ilusam kui talvel (lisaks veel kevad mu sydames;)… ja varsti lendasin tagasi Brisbane’i. Sest tegelt on 6ige idarannik ikkagi Brisbane’ist p6hja pool.

Nii et sellest, kuidas ma p2riselt “idarannikut tegin”, r22gin m6ni teine p2ev:P

k2isin hiljuti Picasso n2itusel ja pidin – sugugi mitte esimest korda elus – nentima, et kunsti ma ikka v2ga ei m6ista.

aga see polnud veel midagi selle k6rval, mis juhtus, kui otsustasin Mt Coot-tha reservaadis l2bida Aboriginal Art Trail’i. ma lihtsalt ei leidnud kunsti yles! seitsmest raja 22res leiduma pidanud kunstiteosest suutsin siiski neli tuvastada (ja yks mulle isegi meeldis), aga kui raja l6pus oleva “galeriini” (Aboriginal map of the whole site!) j6udsin, oleks tahtnud kisada, et kuningas on alasti. seal ei olnud mitte midagi! ainult silt, mis r22kis, millised t2htsad aborigeeni kunstnikud ja mille puhul kogu selle ilu on valmis maalinud.

loodus oli muidugi kaunis ja p2rast pikka kuiva j6es2ngi, kivide ja eukalyptide vaatlemist leidsin yhe kaljunuki alt k2ej2lje. v2lja n2gi nagu graffiti, aga hiljem muuseumis sain teada, et see ongi tyypiline aborigeeni kunsti element. okei siis. aga… yks k2ej2lg, viis kunstnikku ja nad kutsuvad seda galeriiks?!

Picasso oli selle k6rval poisike.

sain teada, kus hiigelnahkhiired p2eval magavad, ja k2isin neid luuramas. (lisaks sain teada, et need on fruit bats ja et neid ei tasu n2ppida, sest nad kannavad mingit viirust, millesse juba palju hobuseid ja kaks inimest surnud on. ma siis ei n2ppinud.)

see nahkhiirte p2evauni oli nagu lasteaia vanema ryhma vaikne tund! igavene s2distamine, pidev uue oksa otsimine ja teiste nygimine k2is. ma arvan, et neid yksikuid, kes p2riselt ka magasid, narritakse selle p2rast k6vasti.

a muidu n2evad nad l2hivaates v2lja nagu tiibadega p2rdikud. sympaatsed.

t2na l6ikasin endal ise juukseid. t2psemalt 8eldes kyll nysisin zhiletiga, aga kui nii t2pselt 8elda, k6lab asi palju hullemana, kui ta on:) minu meelest sai p2ris okei.

tarvitses mul vaid pyhap2eval k6igis smalltalkides kohalikega mainida, et ma olen kahe kuu jooksul austraalias ainult korra k2ngurut n2inud, kui kohtasingi eile yhte. hyples rahulikult woondooma streetil k6nniteed m88da, n2gi 22rmiselt casual v2lja ja kui ma teda WTF?!-n2oga vaatasin, vaatas vastu selle n2oga, millega loomad mind tavaliselt ikka vaatavad: “mism6ttes wtf? mina elan siin, aga mida sa ise siin teed?”

opossomionuga pole ma enam kohtunud (not for the lack of trying – ma olen kell viis hommikuti k88gis oluliselt tihemini, kui mulle meeldiks), aga kokkupuuteid kohaliku faunaga siiski on.

hostelit jagan lisaks opossumile veel sisalikega, v2hemalt yhe v2hemalt 5 cm pikkuse prussakaga ja lugematu hulga kassipoegadega, kes h2ngivad k88giukse taga katusel ja saavad tihti m6ne mehe hommikus88giks plaanitud piima v6i l6unaks hoitud tuunikalakonservi endale, sest nad on lihtsalt nii armsad (kassipojad siis ainult; sisalikke ja prussakat toitmas pole ma kedagi n2inud).

igal p2ikeseloojangul lendab yle linna hiigelnahkhiirte hiigelparv. ausalt, neid on tuhandeid ja nad on umbes nii kajakasuurused! aga see ei ole jube, v2ga ilus on.

teine asi, mis juhtub p2ikeseloojangul – papagoid kogunevad puude otsa k2distama. valgel ajal on neid n2ha v2he, tavaliselt yhekaupa ja yle lendamas, aga 6htul v6tavad k6ik istet ja r22givad yksteisele uudiseid. see n2eb v2lja umbes nii:

 ainult et tavaliselt nad ei vali raagus puud.

ja yhel oma v2hestest p6llut88p2evadest n2gin ka legendaarset cane toad’i, kelle kiire 2ratapmise vajadust k6ik infomaterjalid meile r6hutavad – sissetoodud v66rliik, myrgine, narkootiline ja mis k6ik veel. a minu meelest oli p2ris armas issanda loomake. j2tsin elama.

yldse on mul kirikutega soojad suhted – lisaks adventistide n6uannete hoolsale j2lgimisele (“the wages of sin is death. quit before payday,” soovitavad nad t2na) k2isin eile mingite sektantide jumalateenistusel. et miks? tasuta syya anti:P aga yritus ise oli t2itsa kylastamist v22rt. think ten sing + nicky cruz + s6najalgade hiilgeajad + s6rmuste isand (b2ndi kitarrist n2gi v2lja t2pselt nagu frodo ja bassim2ngija oli yks neist ylej22nud k22bikutest). ma l2hen vist j2rgmine kord j2lle.

soovitavad seitsmenda p2eva adventistid meile sel n2dalal. kuna nende s6numid tekitavad minus alati p6nevaid emotsioone, alates 2ratundmisr66must (nagu seekord) ja l6petates totaalse h2mminguga (“who prays for osama bin laden?” kysisid adventistid hiljuti. “umm, muslims? five times a day?” pakkusid vastuseks kanada poisid, kellega koos me parajasti k6rvitsap6llult naasesime), l2hen raamatukokku alati ringiga ja pildistan seda silti.

piiblitsitaatidega nad meid igatahes ei koorma.