mingitel segastel asjaoludel andsin endale uusaastalubaduse, et blogin sel aastal vähemalt kaks korda kuus (eelmisel aastal oli normiks üks kord, aga veame kihla, et keegi ei märganud neid meeleheitlikke kuu viimase päeva pingutusi). ja feilisin sellega haledalt kohe veebruaris (0) ja märtsis (1) (ja jälle veame kihla, et te ei pand tähelegi), aga millegipärast istun nüüd ikka 30. juunil kell 22 ja püüan midagi kirja saada. üldse ei suuda meenutada ega mõista, kuidas ma vahepeal suutsin üle kuu aja järjest iga päev kirjutada.
igatahes, tänasesse päeva üks selline mõte: kõmri keeles on täitsa palju sõnu, mis on lihtsalt ingliskeelsed sõnad kõmri moodi kirja pandud. näiteks kiirabi on ambiwlans, viin on fodca, loomaaed on sŵ, ülikond on siwt (kiire meenutus, et w hääldub nagu u, eks:)).
ja siis tuleb kuidagi üllatusena, et arvuti on cyfrifiadur, sülearvuti on gliniadur, entsüklopeedia on gwyddoniadur ja, ütleme, muusika on gerddoriaeth. ootaks just neist sõnadest mingit rahvusvahelisust, ehkki ma täitsa teadvustan endale, et pole see meie “arvuti” ka mingi… kompuuter. oh, ja kui te veel kuude nimetusi näeks! november on mis Tachwedd ja detsember on mis Rhagfyr näiteks. kui see nüüd just vastupidi polnud.
aga miskipärast ajas mind hiljuti täiesti meeleheitele avastus, et muuseum on kõmri keeles amgueddfa! kuskile võiks nende omasõnadega ikka piiri ka tõmmata, ei? (uurisin järele tuttavalt muuseumieksperdilt ja maailmas tegelikult ON veel keeli, milles muuseum ei ole “muuseum”, näiteks urdu keeles on ajeeb ghar. aga ikkkkkkkkagi.)
mulle keele- ja sõnamängud meeldivad. kui mõni neist moodi tuleb, mängin andunult veel tükk aega pärast seda, kui teised tüdinevad. kui parajasti ühtegi moes pole, siis lahendan iga päev Guardiani ristsõna (tavalist, mitte krüptilist). (eestikeelseid ristsõnu ma ei viitsi teha, seal küsitakse alati asju a la “Urmas Oti nimetähed”. ingliskeelsed on rohkem huvitavate seoste ja sünonüümide peal väljas.)
nii et võite arvata, et Wordle ja tema kloonid teevad mulle praegusel ajal suurt rõõmu. minu igapäevane rutiin on:
tavaline Wordle – mulle üsna meeldib, et ta pärast omanikuvahetust raskemaks läks, kuigi ma muidugi olin tige, kui nad ükspäev sõnaga VIVID minust jagu said :)
Quordle, mis sõnadevalikuga ka ei hellita ja on see, mis mul kõige tihemini ebaõnnestub – mistõttu kõige huvitavam. siin antakse 9 katset, aga ära arvata tuleb neli sõna korraga ja kuigi mul on strateegia hakanud vaikselt välja kujunema, siis vahel teen ikka lolle vigu ja vahel kaotan lihtsalt kannatuse.
eestikeelsetest teen Sõnurit. see on igal juhul raskem kui ingliskeelne. selgub, et enamus sõnu eesti keeles on määrsõnad :P ja nende suunas on kuidagi palju keerulisem mõelda.
ja üllatavalt hästi saan hakkama ka kõmrikeelse Gairgloga – võiks arvata, et minu sõnavaraga (Duolingo andmetel 1405 sõna) seal kuigi kaugele ei jõua, aga enamasti on päeva õige vastus pigem tuttav sõna. pluss mul on tekkinud juba üsna hea tunnetus, mis tähti omavahel kombineerida võiks, et umbropsu pakkudes ka olemasolevate sõnade peale sattuda. noh, ja mul on märkmikus kirjas peaaegu terve lehekülg viietähelisi kõmrikeelseid sõnu, kust vajadusel inspiratsiooni otsin :D
tähti on muidugi mõnuga valida
keeleõppija rõõmuks on Gairglo sõnadel juures otselingid sõnastikku, ma ilmselgelt pole ainus, kes aegajalt suvaliselt tähti kombineerib seal :) aga nt neid sõnu siin teadsin kõiki päriselt ka! “teigr” tähendab tiigrit näiteks, ei ole ju raske keel? (“dinas” on “linn”, “golchi” on “pesema” ja “tegell” on “veekeedukann”.)
ma oskan kõmri keelega samal tasemel või paremini veel keeli, aga miskipärast pole vene- ega rootsikeelse Wordle’i tegemine pähe tulnud. vene keelega seoses meenub hoopis, et Duolingo blogis oli jube hea postitus ukraina keele kohta, lugege kindlasti.
aega võtab see kõik kokku vast ehk kümmekond minutit mu päevast, enamasti teen rongis kõmri keele harjutustega koos ära. ristsõnaga läheks igal juhul kauem! ja oh neid tunde, mis omal ajal sai Alphabeari peale kulutatud. need “üks sõna päevas, homme jälle” mängud on ikka õnnistuseks, saad tehtud ja siis teed muid asju.
mu lõppeva nädala kaks tippsaavutust: neljapäeval sai täis 365 järjestikust päeva kõmri keele õppimist ja reedel tegin ära B1 taseme inglise keele testi.
lugesin Duolingo blogist, et see pilt sümboliseerib öökulli muutumist fööniksiks.
ennetades küsimust, kas kõmri keele B1 tasemega ka briti kodakondsuse saaks: ei saa. küll aga saaks kõmri keeles sooritada kodakondsuseksamit ennast. seda on teadaolevalt maailma ajaloos seni teinud ÜKS inimene ja ma pean tunnistama, et ta mõjub päris inspireerivalt – tund aega pärast selle BBC artikli lugemist olin juba ära vaadanud video sellest, mismoodi selle testiga lood täpsemalt olid, hakanud teda jälgima nii Youtube’is kui Twitteris, installerinud tema tehtud kõmri keele grammatika brauserilaienduse ja feilinud haledalt tema tehtud kõmrikeelses Wordle’is. täitsa saan aru, kuidas sel mehel õnnestus riigilõivu ja testitasude jagu raha annetustena koguda.
ise panen siin vapralt vastu kiusatusele anda oma truudusvanne kuningannale kõmri keeles. seda ka tehniliselt tohib. aga 1) selleks peaks minema Walesi, 2) aasta aega igapäevast harjutamist ei ole mind ette valmistanud selle teksti väljahääldamiseks:
Yr wyf i, (enw), yn datgan ac yn cadarnhau yn ddifrifol, yn ddiffuant ac yn gywir y byddaf i, ar ôl dod yn ddinesydd Prydeinig, yn ffyddlon ac yn wir deyrngar i’w Mawrhydi y Frenhines Elisabeth yr Ail, ei Hetifeddion a’i Holynwyr, yn unol âr gyfraith. Rhoddaf fy nheyrngarwch i’r Deyrnas Unedig ac fe barchaf ei hawliau a’i rhyddidau. Arddelaf ei gwerthoedd democrataidd. Glynaf yn ffyddlon wrth ei chyfreithiau a chyflawnaf fy nyletswyddau a’m rhwymedigaethau fel dinesydd Prydeinig.
kuna mu kontoripäevad on päris pikad ja tihedad, siis püüan Duolingo kõmri keele harjutused kohe hommikul rongis ära teha, sest siis on kindel, et on tehtud ja ei unune. pealegi tundub see sellise… voorusliku ajakasutusena. last but not least, hommikuse värske ajuga läheb see asi ikka tükk maad libedamalt kui lõunasöögi kõrvale või õhtul koduteel.
aga on selgunud, et seda aju värskust on ka erinevat. päevad pole vennad, ööuned ei ole kohe kindlasti õed. olen vaadanud, et see, kuidas hommikul Duolingoga edeneb, ennustab päris hästi ka ülejäänud tööpäeva mõttetegevuse kvaliteeti.
kuna see on järjekordne äpp, mille eest ma maksta ei raatsi, sest põhimõtteliselt saab tasuta ka hakkama, siis alustan hommikuid viie südamekese ehk “eluga”, mis tähendab, et uue materjali omandamisel saan teha kuni viis viga. (vigu saab vabalt ka mitte teha, sest vihjed on saadaval. aga ma kuulsin Grete Arro käest, et just vigu tehes inimene õpib, ja seega ma enamasti ei piilu, feilin mõnuga.) vana materjali kordamise abil saab elusid jälle juurde ka teenida ja kui piisavalt (st õhtuni) oodata, tiksub jälle viis tükki täis nagu arvutimängus ikka. aga hommikul rongis on selle juurdeteenimise jaoks aega napilt ja ootamiseks üldse mitte.
seega skaala sai selline:
rongist mahamineku ajaks 5 elu alles – tippvorm, tööl võib teha tähtsaid otsuseid, jagada suuri lubadusi ja on kõrge tõenäosus, et tuleb mingi uus nutikas mõte ja kõik on nagu et: wow, kuidas me ise selle peale ei tulnud.
rongist mahamineku ajaks 1-4 elu alles – normaalne päev. asjad laabuvad ja ühtegi tegevust ei pea otseselt parema päeva ootel edasi lükkama.
rongist mahamineku ajaks elud otsas – pole suurem asi päev. koosolekutel tasub suu pigem kinni hoida ja kui mingeid kirjatöid üldse teha, siis ära saata/teistele lugemiseks jagada ei tasu, las ootab homset ja ületoimetamist.
enne rongist mahaminekut elud otsas – kõige parem oleks, kui saaks joonelt tagasi koju magama minna, aga kuna selle jaoks on juba hilja, siis tuleb lihtsalt hoida madalat profiili, võtta võimalusel pikem lõunapaus ja tegelda ainult rutiinsete ülesannetega (testimine, kuluaruanded, puhkuseavaldused ja to-do listi pihtalt ümberkirjutamine on enamvähem turvalised asjad).
kõlab nagu päevahoroskoop või naisteajakirja isiksusetesti tulemus, aga minu jaoks täiega töötab. mitu korda olen üllatunud, et enesetunne ennustab päeva produktiivsuse osas üht, aga Duolingo teist, ja öökullil on alati õigus!
kõmri keelega, tänan küsimast, edeneb kenasti (hiljuti lugesin terve raamatu läbi ja sain isegi aru), aga paistab, et oma aia olen küll unarusse jätnud viimasel ajal:
ei julge vaatama minnagiju vist
tegelikult on kõigi Duolingo kõmri keele õppijate lemmik hoopis keegi Owen, kes armastab väga pastinaake – kedagi ei üllata laused “Owen sööb vihma käes pastinaake” või “Oweni ööklubi müüb pastinaake”. kui Owen jutuks tuleb, vaatan alati kommentaare, sest võib kindel olla, et diskussioon ei käi mitte grammatika ümber, vaid arutatakse, kas Oweni monomaania on seekord üle piiride läinud või on kõik endiselt okei.
mul oli just tekkinud plaan, et peaks mõne Duolingo keelekursuse uuesti ette võtma – olen seal eri aegadel õppinud hispaania, prantsuse ja rootsi keelt. aga see on alati läinud tüütuks, sest ma olen kõiki neid keeli enne ka veidi õppinud ja pole äpis vist ühegi puhul suutnud läbi murda igavatest esimestest tasemetest, kus öeldakse tere ja head aega ja aitäh ja minu nimi on. ma loen rootsi keeles raamatuid, õpetage mulle idioome, mitte seda, kuidas sõna “koer” mitmust moodustada!
aga siis lugesin ajaleheartiklit sellest, kuidas Duolingo ja Walesi valitsuse koostöös loodetakse aastaks 2050 jõuda selleni, et kõmri keele oskajaid oleks miljon (praegu on 872 200) ja mulle jõudis järsku kohale, et Wales võib tükiks ajaks jääda üldse ainsaks välismaaks, kuhu mul minna õnnestub. ja et ma plaanin sinna kindlasti ka korduvalt minna ja et tegelikult olen ma alati pead murdnud, kuidas need kohanimed ja tarbetekstid igasugustel siltidel õieti häälduvad.
haarasin härjal sarvist ja on see vast olnud sõit!
esimene nõuanne, mida kõmri keele õppijatele antakse, on see, et tuleb meeles pidada, et w ja y on täishäälikud. kahjuks ei mainita seda, et need on ka… peaaegu et ainsad täishäälikud selles keeles. w hääldub enamasti nagu meie u ja y hääldub enamvähem nagu i. u hääldub ka nagu i. ja siis on muidugi i, mis hääldub nagu… i.
õigluse mõttes peab tunnistama, et a, e ja o on ka olemas ja häälduvad enamvähem nagu a, e ja o.
kaashäälikutest see-eest puudust pole. mitmed neist häälduvad nagu ei miski, mida ma elus varem isegi kuulnud oleksin. kirja pannakse sellised enamasti kahetähelise kombinatsioonina (ll, dd, rh jne).
hea uudis on see, et umbmäärast artiklit kõmri keeles ei ole. halb uudis on see, et määrav artikkel on olemas ja esineb kolmes vormis (‘r, yr ja y), mille vahel valitakse kõigepealt selle põhjal, kas eelmine sõna lõpeb täis- või kaashäälikuga, ja siis selle põhjal, kas artiklit vajav sõna ise algab täis-või kaashäälikuga. (või h-ga, mis allub mõnusa erandina täishäälikute reeglile). on teil ikka veel meeles, et y ja w on täishäälikud? (jah, peab nentima, et see osa ei ole iseenesest ebaloogiline ega ka raske. lihtsalt… mõttetult keeruline.)
aga see pole veel kõik, sest määrava artikli lisamine naissoost sõnale (LOOMULIKULT on nimisõnad kas mees- või naissoost, ja LOOMULIKULT pole võimalik sõnale peale vaadates aru saada, kumb ta on, tuleb lihtsalt pähe õppida) muudab SELLE SÕNA ESIMEST HÄÄLIKUT. näiteks “tüdruk” on kõmri keeles “merch”, aga “see tüdruk” on “y ferch”. (f hääldub muide nagu v. kui on vaja hääldada f, siis kirjutatakse ff.)
see nende miljoni kõneleja eesmärk tundub mulle iga päevaga järjest ambitsioonikam.
just alustasin arvsõnadega ja pärast seda, kui “un”, “dau” ja “tri” on ära olnud, kaob jäljetult igasugune sarnasus kõigi teiste mulle tuntud keeltega. 5 näiteks on “pump”! see vähemalt on nii tobe, et jääb suht hästi meelde. aa, “üksteist” koosneb kolmest sõnast: üks, kümme, üks. see on neil küll kenasti korraldatud. seda ma veel ei tea, kas sama meeldiv loogika jätkub ka pärast 19, aga hoian pöialt.
ükskümmendkaks
mõned verbid, mille vahel vahetegemist täna (veidi tulutult seni) harjutasin: “gwisgo” (kandma, riiete mõttes), “gwyneud” (valmistama), “gwylio” (vaatama), “gweithio” (töötama). Gwych! (see tähendab seda, mida ingliskeelne “great”).
kõiki neid vahvaid nüansse oskan jagada esimese 19 päeva kõmri keele õppimise põhjal – usun, et toredaid üllatusi ootab mind ees veelgi.
aga mul endal on hullult lõbus ja täiesti plaanin järgmine kord Walesi sattudes kõik sildid kõva häälega ette lugeda ja ära tõlkida ja loodetavasti ka mõnes vestluses osaleda (kuigi keeleoskajad moodustavad ainult 29% sealsest elanikkonnast, nii et võibolla läheb mitu katset, enne kui partneri leian). tõesti päris mõnus tunne on ajul, kui midagi nii… teistsugust töödelda antakse.
whatever 