Lugesin hilise ööni “Kapten Corelli

Lugesin hilise ööni “Kapten Corelli mandoliini” ja nägin selle tulemusena mingeid vastikuid sõjaunenägusid.

Selle raamatuga on kõige lollim hoopis see, et ma olen ju Kefallenial käinud. (Kuigi nad nimetasid seda siis Kefalloniaks, mis on palju mõnusama kõlaga nimi). Kõik need kohanimed seal raamatus… Argostolion? Sami? Fiskardon? Ma olen neis kohtades käinud. Ja ma ei mäleta neist mitte midagi:( Fiskardon oli vist see armas kaluriküla, kus ma üksi ringi hulkusin ja üht sisalikku pildistada püüdsin? Kahjuks olid mul tol ajal hoopis teised pildistamisharjumused kui praegu ja nii ma ei saa isegi fotoalbumist järele vaadata, kuidas siis asjad ikkagi olid. Mul on Kefalloniast ainult üks vaade olemas.

Kreeka piltidelt selgub, et mu tennised on palju vanemad, kui ma arvasin. Väga armsad tennised on. Ma juba ette tunnen hirmu, mis minust saab, kui need ükskord ära kuluvad. Hanna (keda ma ei tunne) on täna varahommikul ka nentinud, et jalanõudega saab olla tugev emotsionaalne side.

Jah, ja ma mäletan Kefalloniast põhilise faktina seda, et meie sealviibimise ajal toimusid seal sellesama “Kapten Corelli mandoliini” võtted. Starring Nicolas Cage. Huvitav, kas nad said selle filmi valmis? Ma pean seda vaatama, siis mulle äkki tuleb rohkem asju meelde.